Eesti veteranpoliitikud hindavad Gorbatšovi pärandi positiivseks

{{1661932440000 | amCalendar}}
Siim Kallas (vasakul) ja Igor Gräzin (keskel) Mihhail Gorbatšoviga tema kabinetis kohtumas.
Siim Kallas (vasakul) ja Igor Gräzin (keskel) Mihhail Gorbatšoviga tema kabinetis kohtumas. Autor/allikas: Ivar Raig

Nõukogu Liidu viimase juhi Mihhail Gorbatšoviga kokku puutunud Eesti poliitikud meenutasid teda valdavalt hea inimese ja demokraadina ning tunnustasid teda selle eest, et tema tegevus võimaldas Eestil taastada oma iseseisvus.

Jaak Allik: tuleb eristada inimest ja tema rolli

Jaak Allik tõi esile Gorbatšovi rolli Nõukogude Liidu lagunemisel suhteliselt väheste ohvritega ning rõhutas, et eristama peab inimese rolli ja tema isiksust.

"Ma saan Mihhail Gorbatšovi kohta öelda ilmselt samade sõnadega, nagu tegi seda eelmisel aastal tuntud läti lavastaja Alvis Hermanis, et Gorbatšov on inimene, kes on peale minu isa – tema rääkis muidugi enda isast – meie elu kõige rohkem mõjutanud ja muidugi positiivses suunas. Sest ta on inimene, kes kindlasti 20. sajandi teise poole maailma muutis kõige rohkem. See maailm, kuhu me sündisime 1980-ndate teisel poolel ja 1990-ndate aasta algul, muutus kardinaalselt nii Eestis kui ka kogu Ida-Euroopas, ja oluliselt ka Lääne-Euroopas," rääkis Allik.

Jaak Allik Autor/allikas: Urmet Kook

"Ta näitas täiesti ootamatult, et ka Venemaal, ka vene rahva hulgas on püüd vabadusele väga tugev. Ja kui puur ümbert ära võtta – ja ta võttis selle ära rahva ümbert, nii füüsiliselt, tehes välismaale pääsemise vabamaks kui muidugi vaimselt, kaotades sisuliselt tsensuuri – toimus selline pööre ka vene rahva teadvuses. Meile andis ta muidugi võimaluse vabaneda ja iseseisvus taastada," jätkas Allik.

"Eestis on Gorbatšovi suhtes nii tol ajal, aga võib-olla ka praegu esitatud süüdistus, et ta oli ikkagi impeeriumimeelne ja tahtis impeeriumi säilitada. Siin ma teatriinimesena saan öelda seda, et isiksus on üks ja roll on teine ning inimene peab oma rolli täitma. Gorbatšovi roll oli ju Nõukogude Liidu säilitamine, kui ta Nõukogude Liidu presidendiks valiti. Ja kui näitleja, kes näiteks "Othello" viimases vaatuses otsustab Desdemonat mitte kägistada, siis me ütleme, et ta ei suuda oma rolli täita. Aga Gorbatšov täitis seda rolli nii, et praktiliselt siiski verd ei valatud, võrreldes näiteks sellega, mis juhtus Jugoslaavias või nüüd ka see, mis praegu toimub Ukrainas," rääkis Allik.

"Ta suutis kurjuse impeeriumi lammutada väga väheste ohvrite hinnaga ja need ohvrid, mis olid, ei ole kindlasti tema südametunnistusel. Ja see, et see oli Venemaal võimalik, annab mulle lootuse, et see on ka tulevikus Venemaal võimalik," lõpetas Allik.

Indrek Toome: ta oli heatahtlik suurmees

Indrek Toome. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Indrek Toome, kes oli aastatel 1988–1990 Eesti NSV valitsusjuht, ütles, et tal oli neil aastatel palju kokkupuuteid Gorbatšoviga.

"See sai alguse 1985. aastal ja kõik need jätkuvad aastad kuni tänaseni välja on tema minu meelest üks selle ilma suurmees, inimene, kes tahtis muuta seda keerulist maailma ja tuua Venemaa ehk Nõukogude Liit maailmakaardile kui demokraatlikum ja ausameelsem maa, mis hoolitseb oma rahva eest," ütles Toome.

"See areng oli keeruline tol ajal, aga minule jättis Gorbatšov alati sellise mulje, et ta oli heatahtlik inimene. Vahel läks ta ka kurjaks – või kurjemaks ütleksime niimoodi –, kuid tema silmis oli alati palju heatahtlikkust," rõhutas Toome.

Ta tõi välja Gorbatšovi rolli Molotovi-Ribbentropi pakti tühistamises: "Ja me teame siin Eestimaal kõik, kui suur mõju oli just selle pakti tühistamisel meie iseseisvuse taastamisele."

"Puhka rahus suurmees, mees, kes andis meie taasiseseisvumisele oma abi!" lõpetas Toome.

Siim Kallas, Igor Gräzin ja Mihhail Gorbatšov 1989. aastal viimase kabinetis. Autor/allikas: Ivar Raig

Kallas: ta oli olemuslikult demokraat

Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil Eesti NSV-st valitud delegatsiooni kuulunud Siim Kallas ütles, et tema hinnangul oli Gorbatšov demokraat ning samas ei olnud imperialist.

"Tal oli minu jaoks kaks väga väärtuslikku omadust: esmalt – ta oli olemuslikult demokraat. Inimesed võivad kuuluda mis tahes demokraatlikusse või mittedemokraatlikusse parteisse, aga mõned on demokraadid olemuslikult, oma hinges, üldse sallivad, kannatavad vaielda ja austavad teisi arvamusi. Ja temal oli demokratism olemuslikult sees," rääkis Kallas, kes viitas ka sellele, et Gorbatšov oli pärit suhteliselt vabameelsest piirkonnast, kus elasid kasakad.

"Teine asi on see, et ta ei olnud imperialist. Teda väga palju ei loksutanud, milline on Nõukogude Liidu mõju Süürias või Venezuelas või kus tahes, ta tahtis, et oma rahvas hakkaks hästi elama ja ta otsis seda teed. Ta avas selle tee küll, aga see muutus juhitamatuks. Need kaks joont on, mida mina rõhutaksin," ütles Kallas.

Tema hinnangul oli Gorbatšovi mõju Eesti jaoks kindlalt positiivne: "Tema ju lõppude lõpuks tegi juba 1989. aasta lõpus väga tähtsa otsuse, et Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollid olid midagi koledat ja tuleb tühistada."

Kallas rääkis, et ehkki ta on Gorbatšoviga kohtunud – sealhulgas korra ka Igor Gräziniga tema kabinetis Moskvas – siis otseselt poliitilisi kohtumisi pole temaga isiklikult pidanud.

Lauristin: Gorbatšov tahtis Venemaa muuta demokraatlikuks impeeriumiks

Marju Lauristin õnnitleb Mihhail Gorbatšovi, tagaplaanil Hardo Aasmäe ja Ivar Raig. Autor/allikas: Kaader dokumentaalfilmist "Eestlased Kremlis"

Marju Lauristini sõnul jääb Gorbatšov 20. sajandi maailma ajalukku suurmehena, kes püüdis Venemaad ehk tollast Nõukogude Liitu muuta läänemeelseks ja demokraatlikuks, kuid jätta see ikkagi impeeriumiks.

Gorbatšovis oli julgust võtta ette suuri muutusi ja ka ajastutunnetust, mis võimaldas tal mõista, et Nõukogude Liit ei sobi 20. sajandi maailma sellisena nagu ta oli – kommunistlik, totalitaarne impeerium, rääkis Lauristin. "Ta püüdis sellest totalitaarsest impeeriumist teha mittetotalitaarset, demokraatlikku, aga ikkagi impeeriumi. Ja selles oli tema nõrkus," tõdes Lauristin.

"Tema nõrkus oli ilmselt meie jaoks olulisem kui tema tugevus. Kuigi tänu tema tugevusele, tänu tema demokraatlikkusele läksid reformid Nõukogude Liidus nii kaugele, et ka Eesti, Läti ja Leedu ja teised oma rahva vabaduse eest seisvad inimesed said oma eesmärke ellu viia," jätkas ta.

Lauristin, kes rõhutas, et on Gorbatšoviga mitu korda isiklikult kohtunud, rääkis, et Gorbatšov oli isikuna siiralt läänemeelne: "Ta tõepoolest siiralt soovis olla üks läänemaailmaga seotud või kogunisti olla üks läänemaailma liidritest. See oli tema isiklik sisemine ambitsioon, milles teda toetas ka tema väga palavalt armastatud abikaasa Raissa."

"Aga Gorbatšovi piiravaks jooneks oli see, et kõige selle juures oli ta veendunud kommunist. Ja teiseks oli ta veendunud selles, et Nõukogude Liit peab jääma," lisas ta.

Lauristin tõdes ka, et kui praegu süüdistatakse Gorbatšovi Venemaal kõige rohkem Nõukogude Liidu lagunemise pärast, siis Nõukogude Liit ei lagunenud mitte tema tahtel, vaid Nõukogude Liit lagunes seetõttu, et ei suutnud seda näha, et rahvastel on väga tugev vabaduse vajadus, vabaduse püüd ning soovis jõuga erinevaid rahvaid koos hoida.

"Ta ütles seda ka meile, kui me temaga kohtusime, selgesti, et seda vabadust, mida meie tahame, täielikku iseseisvust ta meile lubada ei saa. Ta saab meile lubada suuremat vaba olekut, aga mitte täielikku vabadust, ja selle koha peal läksid meie teed lahku," rääkis Lauristin.

"Aga on selge, et ilma Gorbatšovi reformideta ei oleks olnud võimalik ka järgmine aste – Eesti, Läti, Leedu ja teiste tolleaegse nõukogude impeeriumi poolt jõuga koos hoitud maade vabanemine sellisel viisil, milleks igaüks parajasti valmis oli," lisas ta.

"Me näeme, et Gorbatšovile olid väga tugevad vastujõud, kes ta lõpuks ka kukutasid, ja see läände minek jäi poolikuks. Aga igatahes oli ta suur mees, ja kõigi oma puuduste ja piirangute juures, kuna ma teda tõesti nägin kaks aastat üsna tihti ise – ta oli oma püüdlustes siiras, ta siiralt tahtis teistsugust maailma. Ja milles ta oli väga siiras, oli ka see, et ta tõepoolest tahtis sellist maailma, kus lepitakse kokku, mitte ei lahendata poliitikaküsimusi jõuga. Ma arvan, et see oli väga oluline, miks ka lääne liidrid teda tunnistasid," rääkis Lauristin.

Marju Lauristin Autor/allikas: ERR

Tema hinnangul oli Gorbatšov oma isiksuse laadilt demokraatlik, ta tahtis asjadest rääkida, vaielda, et kõik saaksid oma mõtted välja öelda. Seda siiski kuni teatud piirini, lisas ta, ning viitas seigale, kus Gorbatšov takistas akadeemik Andrei Sahharovil esitada oma Nõukogude Liidu reformimise plaani, mis tegelikult oleks tähendanud Nõukogude Liidu lõpetamist.

Lauristini sõnul on kahju, et Gorbatšov pidi nägema oma viimastel eluaastatel seda, kuidas kõik see, mille eest tema seisis, tema enda silmade all uuesti vastassuunda pöördus, ja praegu läheb Venemaa selliselt vastu oma hävingule.

"Gorbatšov püüdis Nõukogude Liitu ja Venemaad sellisest hävingust päästa, viia ta välja sellelt rajalt. Aga tema jõud jäi nõrgaks ja tal olid ka endal sisemised piirangud, mis ei lubanud seda täielikult teha," ütles Laurisatin. "Kui me vaatame praegust Venemaad, siis võime öelda, et Gorbatšov on üks näide selle kohta, et Venemaad saab muuta ikkagi põhimõtteliselt ainult ülevalt alla, paleepöördena. Ja Gorbatšovile oli selleks eneseusku ja tal oli silmade ees teistsugune Venemaa ja ta tahtis tõesti viia Venemaa läände," leidis Lauristin.

"Ma usun, et meil kõigil tagantjärele on põhjust meenutada siiski Gorbatšovi kui ühte suurmeest, tänu kellele ajalugu pöördus lõppkokkuvõttes meile soodsas suunas," resümeeris Lauristin.

Gräzin: ta oli helge inimene

Eesti delegatsiooni koosseisus Rahvasaadikute Kongressi ajal Moskvas tegutsenud Igor Gräzin ütles, et Gorbatšov oli kõige helgem inimene, keda ta on näinud.  

"Ta on vastuoluline kangelane, sest ta püüdis üldiselt kõikide vastu hea olla. Ta püüdis olla hea opositsioonidele-koalitsioonidele, püüdis konservatiivsetele kommunistidele hea olla, uuendajatele ja kõigile," rääkis Gräzin. "See tähendab ka, et ta mängis nagu malet, õieti tema poliitika oli nagu kiigepoliitika, et ta tegi [vastutulekuid] natukene vasakpoolsetele, natuke parempoolsetele ja sellega tegelikult ta ka võimul püsis. Ja nüüd ühel hetkel, kui ta viis kiige liiga palju vasakule, siis see liigne vasakpoolsus sai talle tegelikult ka poliitiliselt saatuslikuks."

Igor Gräzin ERR

"Aga muidugi, väga paljud lääne poliitikud, eriti [Briti peaminister] Margaret Thatcher, olid temast vaimustuses. Ja kui ma esimest korda elus teda lähemalt nägin, siis ma võin öelda, et ma saan aru, mispärast Gorbatšov kõiki ära võlus: ta oli väga helge inimene," rõhutas Gräzin. "Ja ma võin seda füüsiliselt öelda. Näiteks kui Gorbatšovil oli valge särk, siis särk ei olnud mitte lihtsalt valge, vaid kiiskav, helendav valge. Nii nagu piiblis Kristuse kohta öeldakse, et tema pale hiilgas. Tal  olid kõik värvid tema näos ja eriti tema silmad olid kõik puhtad ja see on see, millega ta tegelikult inimesed ära võlus."

"Aga mis puudutab tema poliitilist pärandit, siis eks ta muidugi väga palju Eestit aitas. Aga ühel hetkel, juba 1991. aastal tegelikult juhtus ikkagi see, et ta keeras liiga palju konservatiivseks ja ta muutus Eesti vastaseks," lisas Gräzin.

Gräzini sõnul on tal olnud piisavalt kokkupuutumist ka Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsiniga, kes on tema hinnangul olnud Eesti iseseisvuse taastamisel isegi olulisem figuur. "Aga me ei saa Jeltsini kohta kunagi öelda, et ta oleks olnud helge. Gorbatšov on kõige helgem inimene, keda ma füüsiliselt elus olen näinud," rõhutas Gräzin.

Made: Gorbatšovi esinemine lõi pahviks

Samuti Eesti delegatsiooni koosseisus Rahvasaadikute Kongressi ajal Moskvas töötanud Tiit Made tõi välja Gorbatšovi karisma, millega too suutis terve saali seisukohti mõjutada.

"Kui mina esimest korda istusin Kremli kongresside palees ning vaatasin ja kuulasin tema esinemist ja tegevust, siis ma olin esialgu pahviks löödud. Tal oli suurepärane oskus manipuleerida auditooriumiga. Ta oskas auditooriumi lõpuks panna mõtlema nii, nagu tema seda soovis," rääkis Made.

Tiit Made Autor/allikas: ERR

"Esimestel istungitel oli nauditav lihtsalt kuulata ja vaadata, kuidas ta esines, kuidas ta mõjutas. Aga lõpuks hakkas see juba närvidele käima, selles mõttes, et läksid saali oma mõttega, aga Gorbatšov sättis selle asja nii, et parem oli kongressi saalist välja tulla ja mitte teda kuulata, sest vastasel korral oleks võinud hääletusel vastu võtta vale otsuse," jätkas ta.

Made tõi esile Gorbatšovi rolli Nõukogude Liidu vägede Afganistanist väljaviimisel ja Berliini müüri langemisel. "Üldiselt hakkas ta rajama Venemaa autoriteeti rahvusvahelises plaanis niisugustele alustele, et võib-olla on tegemist demokraatliku riigiga," märkis ta. Ebaõnnestus Gorbatšov aga majanduse arendamisel, lisas Made.

"Aga tema teene lõppude lõpuks oli ikkagi see, et tänu Gorbatšovile sai Eesti võimaluse iseseisvus taastada ja seda veretult teha. Ma hindaksin Gorbatšovi rolli, just taasiseseisvumise protsessis, palju suuremaks kui Jeltsini oma," ütles Made.

Raig: ta suutis auditooriumi kontrollida

Sarnaselt Madega tõi ka Eesti delegatsiooni koosseisus Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi ajal Moskvas tegutsenud Ivar Raig välja Gorbatšovi võimekuse auditooriumi kontrollida.

"Ta oli väga mõjuvõimas ja see ilmnes tema juhitud Rahvasaadikute Kongressil, kus ta suutis haarata kaasa seal osalenud 2250 inimest, ta suutis panna need inimesed ennast kuulama ja enda seisukohtade järgi hääletama," rääkis Raig. "Tema võime mõjutada, kui ta otsa vaatas, peatus, rõhutas mingisugust väljendit kaks korda, siis ta suutis veenda mitte ainult oma lähedast vanakeste ringi ehk poliitbürood, vaid ta suutis mõjutada kogu seda 2250 rahvasaadikute kongressi. See oli tema erakordsus."

Ivar Raig Autor/allikas: Keskerakond

Teiseks tõi Raig esile Gorbatšovi demokraatlikkuse. "Ta püüdis järgida lääne demokraatia malle, ta käis ise neid õppimas, tal olid head suhted siis tollase Saksamaa liidri Helmut Kohliga ja Suurbritannia peaministri Margaret Thatcheriga ning lõpuks ka Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reaganiga," rääkis ta.

"Erinevalt teistest Vene liidritest oli ta avatud nii-öelda läänele ja läänelikule demokraatiale ja püüdis seda kiiresti juurutada ka Venemaal. See läks tal üle kivide ja kändude, sest Vene ühiskond ei olnud demokraatiaks valmis ja see on ka tema suhtelise läbikukkumise põhjus, et ta püüdis demokraatiat ellu viia, kuid see ei õnnestunud," rääkis Raig.

Samas jäi Gorbatšov poliitiliste seisukohtade ja otsuste tegemisel pidevalt ajast maha, märkis ta. "Aga mitte selle tõttu, et ta ise oleks tahtnud teha asju aeglasemalt, vaid lihtsalt, et Vene ühiskond ei olnud nendeks sammudeks veel nii valmis ja küps, mida lootsid nii lääne ühiskond kui ta ka ise ja ka Balti riigid," tõdes Raig.

Siiski andis Gorbatšovi poliitika Balti riikide rahvastele võimaluse moodustada rahvaliikumisi ning ühiskondlikke organisatsioone, mis aitasid kaasa hiljem iseseisvuse taastamisele, rõhutas Raig.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: