Kaitsekuludest 175,5 miljonit jõudis mullu tagasi Eesti majandusse

Eesti kaitsekulude investeeringute ja majandamiskulude osast üle poole jõuab tagasi siinsesse majandusse, mullu oli see summa 175,5 miljonit, teatas kaitseministeerium.
"Viimase kolme aasta eelarvetest on investeeringud ja majandamiskulud kokku olnud üle miljardi euro, millest 562 miljonit jõudis tagasi Eesti ettevõtetele, kuna tarbisime nende tooteid ja teenuseid," rääkis kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Tiina Uudeberg reedel peetud pressikonverentsil.
Eelmisel aastal investeeringuteks ja majandamiskuludeks eraldatud 328 miljonist jõudis Eestisse 175,5 miljonit eurot ehk 53,5 protsenti. Sellest varustuse soetamiseks ning taristu ehitamiseks kulus 109 miljonit ning teenuste ostuks ja väiksemateks majandamiskuludeks 66,5 miljonit eurot.
"Kaitseministeeriumil on väga hea meel, et meil on Eestis 2231 koostööpartnerit, kes pakuvad meile teenuseid ja tooteid. Oluline on ka see, et kaitseministeeriumil on kinnistuid ja linnakud üle Eesti – see võimaldab osta kohalikke tooteid ja kasutada teenuseid ning pakkuda kohalikele inimestele tööd," rääkis Uudeberg.
Asekantsler tõi ka välja suuremad valdkonnad, kus ministeerium toetub Eesti ettevõtetele.
Taristu ehituseks ja hoolduseks eraldatud vahenditest läheb Eesti ettevõtetele 97 protsenti.
Sõidukite hoolduseks ja remondiks määratud rahast jäi Eestisse 90 protsenti ehk 22 miljonit. "Eesti ettevõtted on need, mis ehitavad ümber meie lahingumasinaid ja soomustransportööre," rõhutas ta.
Toitlustuse ja toidukaupadele määratud summast saavad kohalikud firmad 87 protsenti. Selle osakaalu viib alla see, et missioonil olevad sõdurid söövad välismaa toitu, selgitas Uudeberg. "Kodumaal kasutame valdavalt Eesti toitu," lisa ta.
Sada protsenti soetatakse Eesti turult isikuvarustus – riietus, saapad, kaitsevarustus – kokku 4,7 miljoni euro väärtuses.
Lisaks on ka Kaitseliit soetanud Eesti ettevõtetelt erinevaid taristuga seotud teenuseid ja ka väiksemaid hankeid 13 miljoni euro eest.
"Meil on väga hea meel, et kui kaitsekulu tähtsaim eesmärk on tugev riigikaitse, siis suur osa nendest investeeringutest jõuab tagasi meie majandusse ja inimestele," ütles asekantsler Uudeberg.
Toimetaja: Mait Ots