Läti LNG-terminali asukoha määrasid julgeolekuasutuste soovitused
Läti lähtus vedelgaasi terminali projekte valides julgeolekuasutuste soovitustest, teatas peaminister Krišjanis Karinš. Nii otsustati rahvuslike huvidega projekti staatus omistada Inćukalnsi gaasihoidla lähedusse Skultesse kavandatud LNG terminalile.
Ministrid ei avalikusta, miks eelistati just Skultet. Septembri teisel poolel peaks valitsusse jõudma majandusanalüüs, veel sel kuul plaanitakse parlamendis vedelgaasi terminali rajamiseks vastu võtta eraldi seadus.
Läti valitsuse otsust, millise asukoha ja investorite poolt ollakse, oodati juba mitu kuud tagasi. Nüüd on see tehtud, ehkki avalikkus ei tea, mis olid Skulte plussid ja tema konkurendi - Riia Kundzinsala projekti - miinused. Põhjendusena räägivad ministrid julgeolekukaalutlustest ja seni peaaegu üldse mitte majanduspoolest.
"Taotlusi oli mitu. Ja neid hindas ka meie kaitseteenistus," ütles Karinš.
20. septembriks, kui valitsus tahab parlamenti saata eraldi seaduse, peaks valmima majandusanalüüs. Seni on Skulte arendajad kinnitanud, et terminali rajamiseks riigi raha ei vajata. Nüüd pole siiski päris selge, kas see jääb nii või vajatakse näiteks tulevikus gaasiostu garantiid.
Läti majandusminister Ilze Indriksone ütles, et praegu pole valitsus riigi osaluse või selle vormide kohta kohta otsust teinud. "Need otsused võime teha tulevikus, arvestades ekspertide riskianalüüsi. Nad hindavad ka rahavajadust," ütles Indriksone.
Skulte eeliste puhul on esile toodud unikaalset asukohta - Inćukalnsi gaasihoidla on väga lähedal. Terminali hoidlaga ühendamiseks tuleks paigaldada 34 kilomeetrit torusid, nii pole Skultesse eraldi hoidlat või mahuteid vaja ehitada ja piisab kaldast 2,5 kilomeetri kaugusele rajatavast ujuvast taasgaasistamise seadmest. See teeks investeeringuvajaduse kordades väiksemaks ja võimaldaks paremini kasutada ka Inćukalnsi võimalusi.
Skulte terminal võiks valmida ülejärgmise aasta sügiseks. Ehkki rahvuslike huvidega objekti staatus võimaldab bürokraatiat vähendada ja töid kiirendada, tuleb keskkonnamõjudega siiski arvestada ja kohalik Saulkrasti rahvas ei plaksuta ka just käsi.
"Võin kinnitada, et kui projekt osutub kasumlikuks ja elujõuliseks, pole mingeid riigigarantiisid vaja. Lähtume rahvusvaheliste ekspertide riskianalüüsist,
mille peaksime saama 19. septembril. Siis saame otsustada, kas riik
peab projektis osalema või mitte," ütles Indriksone.
Lätlaste arvutused näitavad, et Skulte võimsus suudaks katta nii Läti enda kui ka Eesti ja Soome gaasivajaduse. Iseasi, kas riikidevahelise ühenduse läbilaskevõime on ikka piisav.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK