ERR Riias: Skultesse kavandatud LNG-terminali tulevik on ebaselge
Lätil on piisavalt gaasivaru, kinnitavad sealse majandusministeeriumi esindajad. Latvenergo on sõlminud pikaajalise lepingu Leedu Klaipeda terminaliga, aga Skultesse kavandatud Läti enda vedelgaasiterminali tulevik on siiski ebaselge.
Latvenergo juhtide sõnul tagab leping Klaipeda terminaliga Läti gaasivarustuskindluse. Läti enda Skultesse kavandatud terminaliga pole Latvenergo end kuidagi sidunud ja ei saa anda sellele projektile ka garantiid, mida investorid ja arendajad ootavad.
Mitme aasta pärast, kui Skulte terminal peaks valmima, on olukord piirkonna gaasiturul hoopis teistsugune ja hind ka.
"Praegu oleme olukorras, kus järgmised kaks-kolm aastat on Euroopas suur gaasinappus. Skulte terminali rajamine on plaanitud samuti kahe-kolm aasta vältel, mis tähendab, et Skulte ei lahenda kuidagi Latvenergo lähiaastate probleeme. Kui langetasime koostööotsuse Klaipeda terminaliga, polnud meil mingit selgust ka Paldiski ja Inkoo terminali suhtes. Ainus toimiv terminal, kellega saime üldse koostööd kavandada, oli Klaipeda. 2023.-2024.aastal peaks Balti riikides olema gaasi piisavalt. Seda ei saa aga öelda Saksamaa ja paljude teiste riikide kohta," rääkis Latvenergo juht Martinš Cakste.
Praegu on ka majandusministeeriumi seisukoht Skulte suhtes pigem see, et kui erainvestorid teevad, on hea, ja eks siis pärast valmimist selgu, kas sealt keegi gaasi ostab või mitte. Samas on parlament ja ka uue koalitsiooni moodustajad kinnitanud, et Skultet on hoolimata terminalide rajamisest naabrite juures Lätile ja kogu piirkonnale kindlasti vaja.
Lätis alustab peagi tööd energeetika- ja kliimaministeerium, kelle asi on LNG-terminalide suhtes selgus luua. Aeg läheb ja ilma ostugarantiita ei tundu Skultesse erainvesteeringuna terminali tulevat.
"Riik gaasi ei osta. Seetõttu ei saa ka riik anda ühelegi terminalile ostugarantiid. Gaasi ostavad gaasikauplejad. Ja kui neil tekib huvi selle terminali vastu ning nende pakutav on majanduslikult põhjendatud ja kasulik, tekib ka müüjatel huvi sealt gaasi hankida," ütles Läti majandusministeeriumi riigisekretäri asetäitja Edijs Šaicans.
"Näeme, et kahe-kolme aasta jooksul muutub gaasiturg selliseks nagu see varem oli. Ehitatakse palju nii gaasi ekspordi- kui ka imporditerminale. Seetõttu gaasi hind kolme aasta pärast oluliselt langeb," ütles Cakste.
Eesti-Soome LNG-projektist on Läti kõrval. Läti vaates tundub, et iga riik võitleb oma gaasivarude eest ise, kuigi kõik on kõigiga seotud. Nii pole ka selget seisukohta, kas Skulte terminali Eestile vaja on.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"