Kliimasoojenemine, üleujutused, sõjad, metsade hävimine ja seeläbi metsloomade kodupaikade hävimine on kõik soodsad tingimused maailmas uute haiguste tekkeks ja vanade taas esile kerkimiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See võimalus, et metsloomadel olnud haigused ja inimestel ja inimeste loomadel olnud haigused omavahel kokku puutuvad ja omavahel geneetilist materjali vahetavad, on nii palju tõenäolisem, et uute nakkushaiguste esile kerkimist peetakse väga tõenäoliseks ja uute pandeemiate teket peetakse ka väga tõenäoliseks, ütles perearst Piret Rospu.

Uute viiruste seas on Hiinas leviv ülemiste hingamisteede viirus Langya ja Aafrikas suremust põhjustav kehavedelike kaudu leviv Marburgi viirus. Maailmas varem põetud nakkushaigustest on tagasi näiteks poliomüeliit ehk lastehalvatus ja leetrid. Mõni haigus on aga lihtsalt piirkonniti ära unustatud.

"Meile siin Eestis võib tunduda, et me oleme hepatiidi vastu nii hästi vaktsineerinud, et me juba tõstsime hepatiidi vaktsineerimist lastel hilisemaks ja see pole meil probleem, aga samas väga suures osas maailmas on see probleem ja kui massiränded tekivad, siis need haigused on ainult ühe lennureisi kaugusel meist," rääkis Rospu.

Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov ütles, et Eestisse ühtegi uue viiruse juhtumit veel jõudnud pole, kuid haigla on igaks juhtumiks valmis.

"Isegi, kui meil puuduvad vastavad testimise süsteemid, et kui tegemist on mõne haruldase haigusega, mida me Eestis ei saa tuvastada laboris, siis me saame seda tellida väljaspool Eestit. Nii et üldiselt süsteem töötab ja ma ei arva, et me peame kuidagi muretsema täna," sõnas Popov.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna nõuniku Irina Dontšenko sõnul tuleb uusi viiruseid pidevalt juurde, kuid oluline on teada, kui ohtlikud nad inimese tervisele on. Viimane rasket haiguskulgu põhjustav haigus ongi Covid-19. Kui haiguse vastu on vaktsiin juba olemas, on Dontšenko sõnul oluline end ka vaktsineerida.

"Tuleb kahjuks tõdeda, et viimase kümne aasta jooksul hõlmatus vaktsineerimisega on meil natuke Eestis langenud, oli ajalooliselt suhteliselt kõrge. On teada, et WHO numbrite kohaselt vaktsiinvälditavate nakkushaiguste osas peab olema hõlmatus 95 protsenti, välja arvatud läkaköha 90 protsenti. Meil Eestis on hetkel praegu kuskil 93 protsenti," ütles Dontšenko.