Kui võtta näiteks Eesti senise kõige kõrgema keskmise elektrihinnaga kuu, august, siis Eesti võrguhalduri Eleringi andmetel toodeti augustis 219 270 megavatt-tundi taastuvenergiat. Keskmine megavatt-tunni hind augustis oli Nord Pool elektribörsi andmetel 361,35 eurot.

Lihtne arvutus annab, et Eesti taastuvenergia ettevõtete käive võis augustis olla suurusjärgus kuni 79 miljonit eurot. Loomulikult on tegemist võrdlemisi rohmaka arvutusega. Tunnist-tundi elektri hind varieerub üsna suurelt. Näiteks 17. augusti oli ühe tunni hind 4000 eurot megavatt-tund, samas 22. augusti varahommikul oli hind 2,38 eurot megavatt-tund. Ja on tõenäoline, et hind on odavam just siis, kui tuulikud toodavad ja päike paistab.

Samuti on elektritootjad tihti osa toodetavast energiast juba ette ära müünud. Ette elektrit müües maandavad ettevõtted oma hinnariske ja teisalt saavad elektrimüüjad nii pakkuda fikseeritud hinnaga lepinguid. Näiteks Eesti Energia on üle poole oma elektrist lukku pannud. Seega kui elekter on juba ette ära müüdud, siis selles osas kõrgetest börsihindadest elektrimüüjad ei võida. Samuti ei jõua kõik toodetud elekter võrku.

Samas annab arvutuslik kuni 79 miljonit eurot võimaluse suurusjärke võrrelda. Samadel alustel arvutades, ehk korrutades keskmise kuu hinna toodangu mahuga, teenisid Eesti taastuvenergiatootjad 2021. aasta augustil kuni 18,8 miljonit eurot. Erinevus on umbes neli korda.

2020 augustis, kui taastuvenergia maht oli selle aasta omast 23 protsenti madalam, teenisid taastuvenergia tootjad kuni 6,9 miljonit eurot. Keskmine elektri hind oli 40,9 eurot megavatt-tund. 89 protsenti madalam kui selle aasta augustis. Kogu 2020 aasta peale teenisid taastuvenergia tootjad börsi hinnas kuni 75 miljonit eurot. Neli miljonit vähem kui nüüd augustis.

Nende numbrite valguses ei ole üllatav, et muuhulgas taastuvenergiaga tegelev Oleg Ossinovski ütles Eesti Ekspressile, et tal on praeguste hindadega häbi raha vastu võtta ja kõigil energiatootjatel peaks olema häbi selle üle, mis toimub.

Ka taastuvenergeetikute esindusorganisatsiooni, Eesti Taastuvenergia Koja juht Mihkel Annus ütles, et olukord ei ole normaalne. "Elektriturul on alati niimoodi olnud, et taastuvenergia tootjad saavad kõrgemat hinda, kui nende muutuvkulud on. See on sellesse loogikasse sisse kirjutatud. Nüüd on vahe lihtsalt ebaproportsionaalselt suureks kistud. Võib väita, et turg sellises situatsioonis ei toimi. Mõnes mõttes saame rääkida ülespuhutud hinnast, neile kelle muutuvkulud on väikesed," rääkis Annus.

Aga nagu telepoes öeldakse, et see ei ole veel kõik. Võimaliku börsil teenimise kõrval on Eestis jätkuvalt käigus ka taastuvenergia toetusskeem. Praeguste hindade juures vägagi helde. Inimestel on võimalik oma elektriarvetel seda näha ühe, võrdlemisis madala, komponendina. Kuid kogumis on ka taastuvenergia toetus üsnagi suur.

Aastal 2020 maksti Eleringi andmetel tootjatele taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetust kokku 100,1 miljonit eurot, 2021 94,5 miljonit eurot. Selle aasta esimese seitsme kuuga oleme maksnud taastuvenergia toetust 57,8 miljonit eurot. Ja me jätkame maksmist ka edasi.

Annus ütles, et kuivõrd skeem on vana, siis igal aastal kukub toetuse alt mõned seadmed välja, mistõttu iga-aastaselt makstav tasu väheneb. Samas viimased tootmisseadmed said veel vana skeemi alla mõned aastad tagasi. Näiteks Utilitase 2019. aastal valminud Mustamäe koostootmisjaam mahtus toetusskeemi alla, mis nominaalselt lõppes 2018. aasta lõpus.

Eleringi hinnangul on põhimõtteliselt võimalik veel ka valmivatel projektidel vana skeemi alla mahtuda, kui pöördumatud investeerimisotsused on tehtud enne tähtaega. Näiteks võivad Eesti Energia Purtse tuulepark või Andres ja Oleg Sõnajala arendatavad tuulepargid mahtuda vana toetusskeemi alla, aga kas ka mahuvad, ei oska praegu veel keegi öelda.

Lisaks on ka kaks aastat tagasi hoogtööna ehitatud alla 50-kilovatise võimsusega päikesepargid. Septembri alguses oli sotsiaalmeedias näha mitmete päikesepaaneelide omanike postitusi negatiivsest elektriarvest. 2020. aasta juuniks valminud väikestele päikeseparkidele makstakse saarnaselt toetust 12 aastat. Elektri müügihinnale lisaks 53,7 eurot megavatt-tunni kohta.

Euroopa plaan

Reedel arutavad euroopa energiaministrid, kuidas võiks Euroopas energiahindu alla tuua. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on käinud välja ettepanekud, mis muuhulgas võiksid ülikasumlikeks osutunud energiafirmadelt kujundlikult osa kasumist käest ära võtta ja selle eest tarbijaid toetada.

Kuidas täpselt plaan võiks päriselt rakenduda, praegu veel keegi öelda ei oska. Õiguslikult näiteks kasvõi Eesti taastuvenergia tootjatelt lihtsalt toetuse ära võtmine, võiks rikkuda ettevõtjate õigustatud ootuseid. Samas riigikohus on varasemalt leidnud, et maksude kehtestamine ja nende muutmine iseenesest õigustatud ootuseid ei riku.

Kui Eesti Taastuvenergia Koda põhimõtteliselt Euroopa-ülesele hiidkasumite riigistamisele vastu ei ole, siis näiteks taastuvenergia toetuste ettevõtetelt mõne maksuga ära korjamist nad ei toeta. "Selline tagasi ulatuv kokkulepetest loobumine ei ole väga hea õigusriigi käitumismudel, ükskõik mis. Olgu. Me oleme praegu väga ekstreemses situatsioonis. See võib tunduda loogilise käiguna. Aga see on väga kehv pretsedent, isegi siis kui võib-olla eetilisest printsiibist näeks see käik kuidagi loogiline välja," ütles Annus.

Sama meelt on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. "Õigusriigina ning atraktiivse investeerimiskeskkonna hoidmiseks peame tagama, et riik viib ellu lubadused vanasse toetusskeemi kvalifitseerunud ettevõtetele. Praegune elektrituru olukord näitab selgelt, et meil on vaja tootmisvõimsusi juurde ning selleks peame hoidma enda investeerimiskeskkonda stabiilsena," rääkis MKM-i energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar.

"Enamik tootmisseadmeid on vanast toetusskeemist ka juba väljumas või väljunud ning uus taastuvenergia toetusskeem tagab, et kõrgete hindade juures ettevõtetele toetust ei maksta. Vanast skeemist enneaegselt loobumist ei luba ka Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv ning seda tehes ootaksid riiki tõenäoliselt ees aastatepikkused kohtuvaidlused tootjatega," lisas Tatar.

Von der Leyeni ettepaneku kohta ütles Tatar, et ettepaneku suurim mure on, et kuidas selle rakendamine võiks mõjutada elektritootjaid, kes on oma elektri ette ära müünud. "Näiteks pööratakse tavapäraselt läbi päev-ette elektrituru täitmiseks erinevad pikaajalised (hedge`d, PPA'd) elektri ostu-müügilepingud elektri tootjate ja ostjate vahel," ütles Tatar.

"See tähendab, et elektriturul kujunev tunnihind ei tähendada, et elektritootjale jääb automaatselt kätte samas suurusjärgus tulu. Väga paljudel juhtudel peab elektritootja seda tulu jagama pikaajaliste elektri ostu-müügilepingute teise osapoolega, et kompenseerida lepingute teistele osapooltele turult ostetud elektrihinna ja fikseeritud elektrihinna vahe, juhul, kui turuhind on kõrgem kui fikseeritud hinna kokkulepe," märkis Tatar.

Tatar lisas, et ettepaneku puhul tuleb teha kindlaks, et sekkumine elektriturule ei muudaks võimatuks pikaajaliste ostumüügilepingute täitmise. "Vastasel juhul võib hinnalae rakendamine kaasa tuua pikaajaliste hinnakokkulepetega elektritootjate kiire maksejõuetuse," ütles Tatar.

Möödunud nädalal Eestis elektri keskmine hind pisut langes. Nädala keskmisena tuli elektri megavatt-tunni eest maksta 304 eurot.