Tallinnas taastatakse viimast allesjäänud raba
Tallinnas Pääsküla rabas aeti laupäeval kinni esimesed nõukogudeaegsed kuivenduskraavid, et taastada kunagine rabamaastik. Lähiaastatel on Eestil kohustus taastada 25 000 hektarit kunagisi soid ja rabasid.
Tallinna seitsmest rabast on alles vaid üks ja sedagi suuresti nime poolest. Nüüd on otsustatud Pääsküla rabale ühele osale vesi peale lasta, et taastada kunagine rabamaastik enne, kui see täielikult metsastub.
"Me teeme heaks inimese poolt kunagi tehtud vigu kuivendustööga. Kõik need kuivenduskraavid – neid võib piltlikult kujutada ette kui loodusesse tõmmatud haavasid, mida pidi voolab vesi ehk looduse veri ära ja see muudab ökosüsteemi," lausus Tallinna keskkonnaameti kaitsekorralduse peaspetsialist Lauri Klein.
Nii on kunagisest rabast saanud Pääskülas kõdusoo mets, mis on raba omast märksa liigivaesem ja üheülbalisem. Taastamistöödega alustati 20 aastat tagasi põlenud alalt, Kleini sõnul oleks toona olnudki õige aeg taastamistöö ette võtta. Praegu aga on selleks viimane aeg, pealegi aitab veetaseme tõstmine märgatavalt vähendada põlengu ohtu, mis viimastel suvedel on olnud väga suur.
"See on piltlikult öeldes haava plaasterdamine ehk kinni panemine. Me kaevame selle kraavi risti läbi kuni veeni välja ja paneme sinna ette sisse teisest kohast välja tõstetud turbapätsikesi. Need turbapinnase pätsid muutuvad all tihkeks ja hakkavad vett kinni hoidma," selgitas Klein.
Klein loodab, et 10 aasta pärast on raba taastumine silmaga nähtav ka neile, kes loodust ei tunne. Esimestena peaksid kunagisse asupaika tagasi kolima rabaputukad ja linnud.
"Me täna teame, et sood on kõige väärtuslikumad ilma kuivendamata, looduslikena. Kõigepealt on need väga olulised vee puhastajad ja puhta vee varude säilitajad, aitavad üleujutusi ära hoida suurte sadude ajal. Soode kõige tähtsam funktsioon, mida teadustama ei kiputagi, on süsiniku sidumine ja selle pikaaegne ringlusest välja viimine turbasse," rääkis keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik Herdis Fridolin.
Eestis on olnud miljon hektarit soid, millest kaks kolmandikku on kuivendatud. Eurodirektiiv kohustab Eestit taastama 25 000 hektarit, koostamisel olev euroliidu looduse taastamise määrus võib panna kohutuse veel 25 000 hektari taastamiseks. Fridolini sõnul tehakse seda vaid kohtades, kus see on mõistlik ja vajalik.
"Kõige viljakamaid põlde ja paremaid metsi ei hakka keegi kunagi üle ujutama," märkis ta.
Toimetaja: Marko Tooming