Riigikogu hoone avamisest möödus 100 aastat
Riigikogu hoone avamisest möödus esmaspäeval 100 aastat. Tähelepanu väärib nii hoone ajalugu kui ka arhitektuur, mis toona oli väga uuenduslik ja harjumatu.
Põneva ajalooga maja on teadaolevalt ainuke ekspressionistlikus stiilis parlamendihoone maailmas.
Ajalooliselt asus riigikogu hoone asukohas konvendihoone, kus muuhulgas oli ka vangla. See on aga Eesti Arhitektide Liidu presidendi Andro Männi sõnul väga hea näide ümbermõtestamisest.
"See on tegelikult ju olnud nii-öelda vallutajate keskus, kogu Eestimaa peal kõige tähtsam koht. Ja kui me mõtleme tänapäevale, kui sa räägid inimestele riigikogu hoonest, siis mitte keegi ei seosta seda võõrvallutajatega, vaid me seostame seda oma riigiga," rääkis Mänd.
Arhitektuuriajaloolane Mart Kalm ütles, et riigikogu hoone sai ekspressionistliku stiili, et ehitis ei sarnaseks ei keskajale ega klassikalisele stiilile.
"Me näeme seal neid musti terrasiitkrohvist ja karjala graniidist geomeetrilisi vorme, mis püüavad vältida ajaloolisi vorme. Nad tahavad olla moodsad, geomeetrilised, ekspressiivsed ja mitte-ajaloolised. See ongi, et ajaloota rahvale luua seniolematu, absoluutselt uus arhitektuur," sõnas Kalm.
Kalmu sõnul võiks öelda, et kompleksis asuvad aga eestlastele lausa kõige vastumeelsemad hooned. "Kõige eestlaste vaenulikum hoone Eestis on kindlasti Pika Hermanni torn, mis on ju ehitatud nii pikaks selleks, et oleks näha, kui need õudsed eestlased jälle uut Jüriööd kavandavad. Aga ometi on see üks ehitis, mis on suudetud ära eestistada," ütles ta.
Kalm rääkis, et hoone üks kõige uhkem koht on kindlasti vestibüül. Ka Mänd ütles, et tegemist on ruumiga, mis vääriks rohkem tähelepanu kogu maailmas.
"Kui sa tuled siia ruumi ja sul on tegelikult puhas geomeetria, negatiivselt õõnes püramiidid ja iga selle tipus on elektripirn. Kui me mõtleme toonase maailma ühiskonna peale, see oli midagi nii räiget, raju ja täiesti teistmoodi, et see oli mitte ainult Eesti arhitektuuriajaloo mõttes midagi väga unikaalset, vaid see on tegelikult kogu maailma arhitektuuri ajaloo mõttes midagi ääretult unikaalset," kirjeldas Mänd.
Tegelikult on hoones Männi sõnul erilised pea kõik ruumid, kuna säilinud on originaalmööbel ja värvigamma, mis tänapäeva inimestes võib-olla kõhklusi tekitaks.
Toimetaja: Barbara Oja