Koalitsioonileppes kokku lepitud eelnõuga lapsetoetuste ja lasterikka pere toetuse muutmiseks suureneb oluliselt ja põhjendamatult lõhe ühe ja kahe lapsega peredele ning kolme ja rohkem lapsega peredele makstavate hüvitiste vahel, nentis advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni esimees Katrin Orav kirjas sotsiaalministeeriumile.

"Leiame, et eelnõuga kavandatud muudatused peretoetuste suuruses ei taga laste võrdselt kohtlemist," märkis advokatuuri esindaja. "Kui ühe ja kahe lapsega pere hakkab saama riigilt lapsega seotud kulutuste hüvitamiseks 80 eurot kuus lapse kohta, siis näiteks kolme lapsega pere hakkab riigilt saama ligikaudu 287 eurot ((600+80+80+100)/3) lapse kohta temaga seotud kulutuste hüvitamiseks. Osundatud juhul on vahe rohkem kui 200 eurot," kirjutas ta.

Advokatuur nendib, et eelnõust ei tule välja, et enne eelnõu koostamist oleks välja selgitatud, kas ja millises ulatuses on ühe lapse hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulud kolme ja rohkema lapsega peredes lapse kohta suuremad kui ühe ja kahe lapsega peredes. "Võimalik suurema eluaseme või transpordivahendi hankimise ja ülalpidamise vajadus ei põhjenda sedavõrd erinevaid igakuiseid toetusi lapse kohta," märgitakse kirjas.

Elukallidus mõjutab kõiki peresid

Lisaks näeb eelnõu ette lasterikka pere toetuse iga-aastase indekseerimise alates 2024. aastast, kuid lapsetoetuse ega teiste perehüvitiste seaduse lõige 16 loetletud peretoetuste indekseerimist eelnõu ette ei näe.

"Peretoetustest üksnes lasterikka pere toetuse indekseerimine ei taga laste ja perede võrdset kohtlemist. Elukalliduse kasvul on mõju kõikidele peretoetustele, mitte üksnes lasterikka pere toetusele. Mitte üksnes lasterikka pere toetuse, ka teiste peretoetuste väärtus hakkab aasta-aastalt palga- ja elukalliduse kasvule alla jääma," kirjutas advokatuuri esindaja.

Samuti kritiseeris advokatuur kavandatavat perekonnaseaduse muudatust, mis jätab elatist maksva vanema panuse laste ülalpidamisse sama suureks kui seni.
"Eelnõu näib lähtuvalt eeldusest, mille kohaselt ei osale nn lahuselavad vanemad
laste kasvatamises ja nende eest hoolitsemisel ning nende osalemine peaks
piirduma laste ülalpidamiseks raha maksmisega. Võrdse kohtlemise põhimõttega
kooskõlas olevaks ei saa lugeda lahendust, mille kohaselt toetab lasterikka pere
toetus vaid selle vanema, kellele lasterikka pere toetus laekub, toimetulekut," kirjutas advokatuuri esindaja.

Eelnõu koostamisel ei ole arvestatud sellega, et tänases Eestis on üha levinum, et lapsed viibivad vanemate juures võrdse aja, märkis advokatuuri esindaja.

Sarnaselt advokatuuriga on ka riigikohus juhtinud tähelepanu sellele, et õiguslikult ei saa pidada põhjendatuks, et kolme või enama lapsega pere puhul arvestatakse riigi makstavaid toetusi lastest lahus elava vanema makstava elatise suuruse määramisel teistel alustel, kui seda tehakse kuni kahe lapsega pere puhul.

Koalitsioonileppe lubadused:

Võtame 1. novembriks vastu seaduse, millega tõstetakse alates 1. jaanuarist 2023 Eesti lastega perede toimetulemise kindlustamiseks ning perede väärtustamiseks olulisi toetusi järgmiselt:

- esimese ja teise lapse toetus tõuseb 80 euroni kuus;
- üksikvanema lapse toetus tõuseb 80 euroni kuus;
- lasterikka pere toetus tõuseb 3–6 lapse puhul 600 euroni kuus ning 7 ja enama lapse puhul 800 euroni kuus;
- lasterikka pere toetusele rakendub alates 2024. aastast indekseerimine pensioniindeksi alusel;
- lasterikka pere toetusest väljumine toimub etapiviisiliselt – kolmest lapsest vanema 24-aastaseks saamisel väheneb peretoetus 1/3 võrra ning sama mudel laieneb järgmistele lastele.