Solman kutsus valitsuse pressikonverentsil kõiki üles ressurssidesse heapermehelikult suhtuma ja mitte laristama.

"Riigiasutuste küttekulud olid eelmisel aastal 20 miljonit eurot ja siin pole kaitsevaldkonna kulusid. Kui palju tegelikult õnnestub kokku hoida, on raske kokku arvutada, kuid riigiasutused saavad olla kokkuhoius eeskujuks," rääkis Solman. "Täpse meetme, kuidas avalikes asutustes kokku hoida, saame anda järgmisel nädalal pärast valituskabineti istungit," lisas ta.

"Juba 15 protsenti kohalikest omavalitsustest on kütet maha keeranud ja seda meedet kavandavad 60 protsenti omavalitsustest. Tänavavalgustust on vähendanud 38 protsenti ja seda kavandab teha 40 protsenti omavalitsustest. Kaugtööd rakendavad 32 protsenti omavalitsustest," loetles Solman linnade-valdade kokkuhoiuviise.

Riiklikesse suunistesse on kavas panna ka temperatuuri reguleerimine kontorites. "Meil on kontorites keskmiselt 22 kraadi, seega tagasitõmbamise ruumi oleks," märkis Solman.

"Teeme ka kaugtööpäevad ehk kas üks või mitu päeva töötatakse väljaspool kontorit. Tühje kohti jääb asutuses üle ja kasutuseta ruumides viime kütte ja ventilatsiooni miinimumini," sõnas Solman.

Solman mainis ka vajadust kontorite pinnakasutust tihendada ja optimeerida ning mõned hoonete osad üldse kasutusest välja jätta. "Ka meie superministeeriumis saame ruumikasutust tihendada: majutame meie hoonesse veel ühe ministeeriumi või vähemalt ühe asutuse," ütles minister. Millisest ministeeriumist jutt käib, on veel täpsustamisel.

Kavas on ka valgustuse vähendamine hoonete fassaadidel ja riigimaanteedel. "Seda kaalume koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja transpordiametiga, kes juba eelmisest aastast on teatud kohtades valgustust vähendanud. Monumentide ja valitsushoonete valgustuse väljalülitamine on ka üks võimalus," rääkis Solman.

Meetmete hulka kuulub ka soojast tarbeveest loobumine ühiskasutatavates ruumides.