Eluaegset vanglakaristust saab Eestis määrata aastast 1997, mil kaotati ära surmanuhtlus. Praegu on vanglates eluaegset karistust kandmas 37 kinnipeetavat. Neile lisandub kolm eluaegset endist vangi, kes jätkavad karistuse kandmist vabaduses. Enamik neist on tapnud mitu inimest.

"Eesti on küllalt konservatiivne oma vangistuse pikkuste osas ja ka eluaegsete vangide kohtlemise osas. Nimelt seaduse järgi enne ennetähtaegset vabastamist ei kaaluta, kui inimene ei ole kandnud ära 25 aastat vangistust," rääkis justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Rait Kuuse. 

Näiteks Soomes kaalutakse vabastamist juba 12 aasta järel.

Trellide vahelt pääsemiseks tuleb eluaegsel vangil kohtu ette astuda. Eestis pole veel juhtumit, kus vang on esimesel korral pärast kohustuslikku 25 aastat tingimisi vabastatud.

"Viimaste aastate kohtupraktika on jõudnud ikkagi arusaamale, et siin me peame vaatama uute kuritegude ohtu, et kas esineb retsidiivsusoht või mitte," selgitas Tartu ringkonnakohtu kohtunik Erkki Hirsnik.

Selleks annavad oma hinnangu vangla, prokuratuur, aga ka süüdimõistetu ise. Oluline on jõuda arusaamiseni, milliseid kuritegusid inimeselt karta on.

"Me arvestame seda prognoosi tehes kõikvõimalikke asjaolusid: neid kuritegusid, mida inimene on sooritanud, kui palju ta üleüldse kuritegusid on oma elus toime pannud, kuidas ta ennast vanglas üleval peab, millised on tema tingimused pärast vanglast vabanemist, sõltuvused mängivad olulist rolli," loetles Hirsnik.

Uute kuritegude ohtu pole võimalik täielikult nulli viia

Sel kevadel pöördus Tartu ringkonnakohus esimest korda eluaegse vangi vabastamise asjus psühholoogi poole, kes oli abiks retsidiivsuse hindamisel. Kohtunik Hirsniku sõnul võiks sellist lähenemist kasutada ka edaspidi.

"Mingisugune risk tuleb nii ehk naa võtta, sest täielikult nulli [viia] uute kuritegude ohtu, see ei ole mõeldav," tõdes Hirsnik.

Esimese astme kohtult vabastamisotsuse saanud eluaegne vang Romeo Kalda taotles enneaegset vabastamist teist korda. Kaldale mõisteti 1996. aastal surmanuhtlus politseiniku tapmise eest. Peagi muutus see aga eluaegseks vangistuseks. Vangis oli ta viibinud varemgi. Kalda jätkaks karistuse kandmist vabaduses katseajaga 10 aastat, millest esimene tuleb veeta elektroonilise valve all.

"Kümme aastat veel kontrollitakse põhimõtteliselt igapäevaselt, et mida sa teed, kus sa käid, antakse erinevaid lubasid kuhugi minekuks," ütles justiitsministeeriumi vanglate asekantsler.

Selleks, et mõrtsukast saaks isik, keda tagasi tänavatele lubada, läbib iga kinnipeetav aastate vältel individuaalse programmi. Teda hindavad nii psühholoogid, sotsiaaltöötajad, kui ka julgeolekuspetsialistid. Vangla kasutab terminit "taasühiskonnastamine".

"Me iga-aastaselt vaatame üle selle plaani, milliseid tegevusi me teeme, kas ta peaks õppima näiteks, omandama haridust juurde. Kas ta peaks käima mingis sotsiaalses programmis, näiteks vihajuhtimine," ütles Kuuse.

Lisaks viharavile on kinnipeetavate seas populaarne eluviisitreeningu programm ehk sõltuvusravi neile, kelle sõltuvus neid kriminaalsel teel hoiab. Paratamatult mõjub pikk vanglakaristus ka ängistavalt.

Vangi ülalpidamine maksab 2800 eurot kuus

"Suures plaanis eluaegset karistust kandvad inimesed ikkagi on aktiivsed osalejad vangla pakutavates tegevustes. Nende hulgas on siiski vähemus neid, kes on meile väga probleemsed, kes näiteks keelduvad mingitest tegevustest osalemast, kellel on palju distsipliinirikkumisi, kes kujutavad endast ohtu ametnikele, kaaskinnipeetavatele," sõnas Kuuse.

Nii nagu iga süüdimõistetu, võib ka eluaegse vangistusega karistatud isik taotleda enda vabastamist armuandmise kaudu presidendilt. Seda võimalust kasutavad eluaegsed vangid iga aasta üha uuesti, teades, et võimalus nende jaoks on imepisike.

"Umbkaudu 30 aastat on armu antud ja see on olnud vabariigi presidendi kaalutlusõigus. Erinevad presidendid on ametis olnud, on 18 eluaegset palunud armu ja kahel juhul on otsustatud vabastada nad karistusest," rääkis presidendi kommunikatsiooninõunik Indrek Treufeldt.

Esimene neist, kaks inimest tapnud Mihhail Talõšanov, vabanes 2008. aastal president Arnold Rüütli ametiajal. Teine, neli inimest mõrvanud Anatoli Nikolajev, sai armu president Kersti Kaljulaidilt aastal 2018. Ülejäänud 16 armuavalduspalvet on tagasi lükatud.

Suur osa eluaegsetest vangidest on kuriteod toime pannud 1990-ndatel või sajandivahetuse alguses. Järgmise paari aasta jooksul on enneaegset vabastamist taotlenud neist vähemalt pooled.

"Vangla eesmärk ei ole ju, et nende inimeste käitumine vanglas oleks musterkäitumine. Meie eesmärk on see, et kui nad vanglast lahkuvad, siis nende käitumine oleks natukenegi rohkem vastavuses ühiskonna ootustega, kui enne meie juurde jõudmist," sõnas Kuuse.

Eestis ei erine eluaegsete kinnipeetavate elu trellide taga teistest vangidest. Keskmine ülalpidamiskulu on vangi kohta umbes 2800 eurot kuus. Ühe vangi toidu maksumus on sada eurot kuus.