Briti valitsuse plaanidest kirjutas teisipäeval ajaleht The Times, mille teatel on sellise plaani põhjus vanglakohtade nappus eelkõige Inglismaal ja Walesis. Leht viitas sellele, et sarnast praktikat on rakendanud ka Norra ja Belgia, mis on oma vanglate ületäitumise tõttu saatnud oma kinnipeetavaid Hollandi vanglatesse.

Teemat ERR-i venekeelsete uudiste portaalile rus.err.ee kommenteerinud justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler Rait Kuuse ütles, et oma vanglate ülerahvastatuse tõttu otsivad Briti võimud lahendust, mis kätkeb endas nii uute vanglate ehitamist kui ka vanglakohtade rentimist teiste riikide kinnipidamisasutustes.

"Kuid selleks, et vanglakohti teistelt riikidelt rentida, peab Suurbritannia esmalt muutma oma riigisisest seadusandlust," rõhutas asekantsler.

Kuuse meenutas ka, et vangide arv Eestis väheneb ning vanglate täitumus on Eestis üks Euroopa riikide väiksemaid.

"Küllap ka seetõttu on Ühendkuningriik hiljuti küsinud, et kas meil on huvi kaaluda võimalust, et nende süüdimõistetud saaksid mingi osa oma karistusest kanda Eestis. Läbirääkimisteks seda huvi ilmutamist pidada ei saa, me oleme nende ametnikega küll hiljuti kohtunud ja sellel teemal vestelnud. Eesti tänane seadusandlus sellist koostööd ei toeta," lisas Kuuse.

"Juhul, kui seda koostööd edaspidi kaaluda, on tarvis esmalt väga põhjalikult hinnata koostöö poliitilisi, õiguslikke ja praktilisi detaile. Lõpliku otsuse saaks siin teha vaid riigikogu, kui ettepanek üldse kunagi nii kaugele jõudma peaks. Sealjuures on oluline kõikide osapoolte eelnev kaasamine," rõhutas ta.

Rus.err.ee küsitud andmete kohaselt oli selle nädala alguse seisuga Eesti kolmes vanglas kokku 1937 kinnipeetavat, kellest 1623 kandis kohtuotsuse alusel karistust ja ülejäänud olid eeluurimise all. ​