Riigi võlakoormus kasvab tuleval aastal 19,8 protsendini SKP-st

Euromündid.
Euromündid. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tuleva aasta riigieelarve eelnõu kohaselt ulatub riigieelarve nominaalne puudujääk 3,9 protsendini SKP-st, riigi võlakoormus kerkib 19,8 protsendini SKP-st.

Riigieelarve eelnõu kohaselt on riigieelarve positsioon nii sel kui ka tuleval aastal nominaalses puudujäägis pingelise geopoliitilise olukorra ja sellest tulenevate mõjude tõttu, sealjuures suurenevad riigi kulutused eelkõige julgeolekule ja sotsiaalkaitsele.

Riigi võlakoormus kasvab tuleval aastal majanduskasvust kiiremini ja ulatub 19,8 protsendini SKP-st. Tänavu oli see 18,8 protsenti. Valitsussektori võlg suureneb tuleval aastal 780 miljoni euro võrra 7,65 miljardi euroni.

Prognoosi kohaselt ulatub riigi võlakoormus 2026. aastaks 26,2 protsendini SKP-st.

Riigieelarve negatiivset rahavoogu rahastatakse tulevatel aastatel lühi- ja pikaajaliste võlakirjaemissioonide ning uute laenude abil.

Valitsussektori võlakoormus, protsent SKP-st. Autor/allikas: Rahandusministeerium

Riigi likviidsusreservis oli tänavu septembri keskel 1,58 miljardit eurot, rahavooline puudujääk aga langetab tänavu likviidsusreservi taset. Intressimäärade muutus jõuab reservi viivitusega ja tänavune reservi tulususe prognoos on negatiivne.

Laenudelt makstavad intressid samal ajal aga tõusevad. Rahandusministeerium on arvestanud finantskulude suurenemist ligi 96 miljoni euro võrra.

Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon, protsent SKP-st. Autor/allikas: Rahandusministeerium

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: