Möödunud nädalal juhtus maailma finantsturgudel midagi seninägematut. Neljapäeval oodati Ameerika Ühendriikide värsket inflatsiooninumbrit. Üldine arvamus oli, et see näitaja on kõrge ning toob aktsiaturgudel kaasa müügitormi. Läks aga teisti.

Kõik algas nii, nagu algama pidi. USA taaskordne aastakümnete inflatsioonirekord paiskas aktsiaturud neljapäeva hommikul uude põrmu.

Rida nimekaid analüütikuid ja turuspetsialiste võttis loetud tundide jooksul sõna, et selline aktsiaturu madalseis kestabki umbes järgmise aasta kevadeni, misjärel pärast keskpankade intressitõusude lõppemist hakkavad majanduslangusest räsitud ettevõtete tulemused paranema, aktsiaturud hakkavad toibuma.

Kauplemise edenedes hakkasid turud neljapäeval aga hoopis tõusma. Ja mitte lihtsalt tõusma, vaid kerkisid kiirusel, mida pole ajaloos olnud. Või mida finantsmeedia vaieldamatu lipulaev Bloomberg pole enda statistika algusest ehk 1990. aastast näinud.

Kardetud müügitormi asemel järgnes hoopis ostutorm ning Ameerika Ühendriikide börsid lõpetasid börsipäeva suure tõusuga.

Neljapäeval USA-s juhtunu näitas taas, et investorina tegutsedes ei ole mõtet üritada aktsiaturu põhja ega tippu ennustada. Pigem istuge aktsiaturgude jaoks tormilistel aegadel oma kätele ehk ärge tõtake mõne olulise uudise eel või järel börsile tehinguid tegema.

Kui tõmmata paralleeli pallimängudega, siis kui platsil ei lähe kõik nii nagu plaanitud, on mõnikord abi sellest, kui treener võtab minutilise vaheaja, et meeskond saaks maha rahuneda.

Lühiajalistest aktsiaturgude liikumistest olulisem on see, milline on Ühendriikide inflatsiooninumbri pikaajalisem mõju. Võib arvata, et USA keskpank peab inflatsiooni leevendamiseks jätkuvalt tõstma intressimäära, sest hinnatõus ei näita leevenemise märke.

Intresside kergitamisega jätkab kindlasti ka Euroopa Keskpank. See tähendab, et laenuraha muutub kallimaks ka Eestis ning tõenäoliselt ületab poole aasta euribor juba varsti kolme protsendi piiri.

Eesti jaoks märgiline oli oktoobri alguse uudis, et valitsuse kümneaastaste võlakirjade intress on neli protsenti. Nii kõrge intressimäär tuli paljudele üllatusena ja peegeldab meie riigi suhteliselt kõrget riskitaset.

Sel aastal on inimeste omavaheliseks jututeemaks kujunenud elektri- ja gaasiarved. Tõenäoliselt hakatakse laenuintresside tõusu valguses nüüd üha rohkem rääkima ka kerkivatest laenukuludest.

Majanduslanguse ajal soovitatakse ettevõtjatel vähem lähtuda sellest, mida räägivad või soovitavad erinevad analüütikud. Pigem tasub jälgida enda ettevõtete äriseisu ja sellest lähtuvalt ka otsustada ning tegutseda. Ka praegune kriis mõjutab ärisektoreid erinevalt ja seetõttu ei olegi ühtset üldist retsepti, kuidas see keeruline aeg edukalt selja taha jätta.

Sarnane soovitus laieneb kindlasti ka kõigile majapidamistele ehk jälgige tähelepanelikult perekonna kulutusi ja kui vaja, siis muutke kiiresti oma tarbimisharjumusi.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.