Inimene veedab suure osa oma ajast siseruumides, sealhulgas ka töökeskkonnas. Valitsus on kehtestanud tervisekaitsenõuded koolieelsetele lasteasutustele ja koolidele, aga mitte ametiasutustele. Küll on aga riigiasutused juba saanud suunised vähendada energia kokkuhoiuks ruumide temperatuuri.

Eesti kontorites on keskmine temperatuur 23-24 kraadi, energiat aitab säästa toatemperatuuri alandamine kuni 19 kraadini. Õigusaktides konkreetset temperatuuri tööruumides sätestatud ei ole.

Tööinspektsiooni peadirektor Meeli Miidla-Vanatalu ütles, et 19 kraadini võib ruumi temperatuuri alandada küll, agas seejuures tuleb arvestada, kuidas külm tööruum ikkagi inimese igapäevase töö ja tööülesannetega sobitub ning millised oleks need meetmed, mida tööandja saaks koos töötajaga tarvitusele võtta, et inimese tervis tavapärasest jahedamas tööruumis kahjustada ei saaks.

"Ei ole küll olemas seadusega kehtestatud temperatuurinõudeid, kuid on olemas standard, mis ütleb, et näiteks töödel, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust, mis on kontoritööde puhul üsna tavaline, peaks see sobiv ruumitemperatuur olema 20-25 kraadi. Nüüd kui ta on jahedam, 19 kraadi, siis nii mõnelgi inimesel võib külm hakata. See külmatunne toob endaga kaasa selle, et inimene on rohkem pinges, ta väsib kiiremini," selgitas Miidla-Vanatalu.

Siin peab juba tööandja hoolitsema, et külmast tingitud füüsiline ja vaimne väsimus ei pärsiks töötulemusi. Üks asi on panna selga soojemad riided, kuid tööandaja peab lubama ka tihedamaid puhkepause.

"Mille käigus ka sirutatakse ja liigutatakse ennast, kindlasti tuleb vaadata, kas soe jook on kättesaadav. Inimeste taju on erinev ja ka vajadus selleks, et end hästi tunda, on erinev.  Mõnel juhul ka isegi siis, kui tööruumis on 22 kraadi sooja, lülitavad mõned inimesed täiendava radika sisse."

Millised need lahendused täpselt on, peabki tööandja koos töötajaga läbi arutama.

"Kindlasti on inimesi, kes ütlevad, et see on nende jaoks liiga külm, nad tunnevad, et jalad-käed jahtuvad, tõmbuvad krampi. Sellest omakorda tekivad lihaspinged, mis omakorda võib viia valudeni, siis on juba töö taksitatud ehk siis kohe hakata otsima lahendusi," rääkis Miidla-Vanatalu.

"Kui inimene tunneb, et tal hakkab halb, on ebamugav, siis kindlasti ka ise kohe liigutama hakata, mitte oodata, kuni keegi tuleb sind püsti tõstma, vaid et sa teaksid, et sul on see õigus ja võimalus iseenda heaks midagi ära teha."