Sel sügisel muutus jälle väga asjakohaseks 1988. aastal valminud Priit Pärna ja Olav Osolini kuulus reklaam, milles Eesti Energia teatas, et "Lahkudes kustuta valgus", ja kutsus televaatajaid üles elektrit kokku hoidma. Omal ajal teravmeelsust, praegusel ajal toksilist maskuliinsust ilmekalt eksponeeriva reklaamklipi võiks nüüd digitaalselt puhastada ja uuesti eetrisse paisata.

Esmalt suureneks selle tulemusena muidugi elektri kokkuhoid, sest kõik, millest telekas räägitakse, on sulatõde ja väärib järgimist. Teiseks võib see vana ja auhinnatud video mõjuda tänapäeval kohatult, sest ekspluateerib peretragöödiat, ja mõnedki inimesed välja vihastada, aga vihastamine teeb sooja ning nõnda saab jällegi kodu küttekuludelt kokku hoida.

Muide, samamoodi teeb hinge ja ihu soojaks see, kui mõnel elektri hinnatõusu vastasel meeleavaldusel plakatiga vehkida.

Huvitaval kombel tundub seekordne järjepidev kokkuhoiust kõnelemine jalgratta leiutamisena, kuigi vajalik oleks veidi kokkuhoidlikumalt püüda elada kogu aeg, mitte ainult siis, kui energiahinnad taevasse on lennanud. Keskkonnale on väiksem tarbimine alati parem ja rahagi jääb rohkem taskusse.

Mõistlik inimene ei jätnud isegi enne praeguse energiakriisi algust kodust lahkudes tulesid põlema, lülitas vähemalt soojal päeval basseini kütte välja ja reguleeris toasooja talvel selliselt, et kampsikuga oleks täitsa paras olla.

Eesti Päevaleht kirjutas 2004. aastal juhtkirjas: "Nõukogude ajal oli elekter inimestel sisuliselt tasuta käes. Seetõttu ei kujunenud harjumust sellega säästlikult ümber käia. Ehk sama põhjalikult, kui kaalub energiaturu inspektsioon Eesti Energia hinnatõusu soovi põhjalikkust, peab ka tavatarbija kaaluma oma elektrikulutusi. Näiteks kas kütta maja elektriga või soetada mõni soodsam ja keskkonnasõbralikum soojaallikas." Sedagi mõttekäiku võib nüüd taaskasutada.

Riik oleks pidanud samuti kogu taasiseseisvumisaja jooksul eeskuju näitama ja sama agaralt kokkuhoiuga tegelema kui nüüd. Võib-olla polekski siis vaja olnud sel aastal kallist laenu võtta. Tegelikult oleks riigil laenu vaja võtta olnud nii või teisiti, sest hea kombe kohaselt saab ühes kohas kokku hoitud raha kulutada mõttetult mõnes teises kohas.

Seekord kokkuhoiust pääsu siiski pole, ütles ju peaminister Kaja Kallaski lähitulevikku vaadates, et "me peame kokku hoidma ja me peame ka kokkuhoidlikumalt elama".

Esimesed kokkuhoiuplaanid riigi ja omavalitsuste tasandil on juba avalikustatud.

Riigihalduse minister Riina Solman on märkinud, et kontorites olid siiani liiga kõrged temperatuurid, umbes 23-24 kraadi, mida on liiga palju, ja kontorisooja on nüüdseks paari kraadi võrra maha keeratud.

Kuna igal endast lugupidaval riigiasutusel on korralik varu igasugust nänni, näiteks asutuse logodega fliise, siis saab nendelegi kulutatud summa viimaks mingi õigustuse need töötajatele laiali jagades. Kui riigiametnikud on kõik ühtemoodi - ja rõhutan, et soojalt - riides, siis suurendab see kindlasti solidaarsust ja lojaalsust ega lase indiviidil kollektiivist kõrgemale tõusta.

Oma kokkuhoiuplaanidest on teada andnud ka Tallinn. Pealinnas vähendakse sarnaselt riigile temperatuuri kontorites. Arvestades, kui tuline on paljude pealinna ametnike jalgealune juba Edgar Savisaare ajast olnud, ei panda väikest kraadilangust ilmselt tähelegi.

Samuti on kavas pealinna liiklusesse tagasi tuua diiselbusse ja aastavahetuse ilutulestik jäetakse ära. Saluudist loobumine on muidugi tänuväärt, koduloomade hirmutamine linnale korda ei läinud, rahakulu küll, aga kui tulemus on mõistlik, siis põhjus ei loe.

Energiakriisil ja kokkuhoiul on oma headki küljed. Viimastel aastatel räägitakse järjest enam, et inimesed on liiga internetiseerunud ega suhtle omavahel eriti. Uute ja huvitavate inimestega tutvumist soodustab see, kui tänavavalgustus öiseks ajaks kustutada. Samuti tooks argiellu põnevust ja vaheldust, kui kõik korterid pimedaks jääksid: kunagi ei tea, kas see, kes uksest sisse tuleb, on oma pere liige või hoopis joviaalses tujus naabrimees või -naine ja oh seda nalja siis.

Kokkuhoiukohti leidub muidugi palju. Kui Eestis oleks poole vähem kaubanduskeskusi, ei jääks ükski kaup saamata, aga elektrit kuluks miljonite eurode väärtuses vähem. Kui eestlased ei oleks sellised flegmaatikud, nagu me oleme, vaid särtsu täis nagu itaallased või hispaanlased, tõuseks vabariigi keskmine temperatuur vähemalt kahe kraadi võrra. Hea kolleeg ja saunafanaatik Rein Sikk soovitaks kindlasti sauna-aastal 2023 kütta kogu Eestit korraga hiiglasliku kerise abil.

Eestlased olla üldse väga kokkuhoidev kogukond. Hoides kokku õigesti säästame üheaegselt energiat ja raha, saame sooja ning lahendame võib-olla isegi rahvastiku vähenemisega seotud probleemid.

Ja kui kõik veel eriti hästi läheb, siis täidame meie esivanemate iidse unistuse ja saame jõululaupäeval olla ahju peal kahe kasuka vahel ja süüa sularasva.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.​