Lugedes Eestimaa loodenurgas, päikesesaarel Hiiumaal, ERR-i portaalist lugu "Võrumaa soovib palga- ja energiahindade rallist osa võtmiseks riigi abi", kangastus varemgi peast läbi jooksnud küsimus: kus on riigihalduse minister?

Nõustun Eesti kaguservast jagatud kiitusega. Väärib tunnustust, et näiteks päästjate ja õpetajate palgatõus saab järgmisel aastal märkimisväärne olema. Loodan, et see jätkub järgmistel aastatel, mis muuhulgas aitab kaasa nende ametite populaarsemaks muutumisele. Eriti just Maarjamaa kaugemates servades tunnetame, kuivõrd oluline on siseturvalisus või pädevate õpetajate olemasolu.

Samal ajal tuleb nõustuda ka Võrumaa omavalitsusjuhtide pöördumise selle poolega, et kohaliku omavalitsuse jaoks on suur väljakutse samaväärset palgakasvu pakkuda. Kui riiklikult võib suured teeinvesteeringud ehk tõesti aastaks pausile panna, siis kohalikul tasandil tähendab see investeeringurida peaasjalikult väiksemate teede ja tänavate hooldust ja remonti. Jätad aasta vahele, mõjutab see tuntavalt kodaniku elukvaliteeti.

Lisaks pead järgmistel aastatel sel korral korda tegemata jäänud teeaugud siiski likvideerima (ja tõenäoliselt veel suuremate kuludega, kuna probleem ei kao, vaid süveneb). Ehk et omavalitsuse valikuvõimalused eelarve osas on selgelt piiritletumad, kui riigieelarve puhul.

Mis aga hämmastab, on see, et valitsus on otsinud lahendusi riigiametnike palgatõusuks, elanike energiakulude kontrolli alla saamiseks, kauaoodatud hooldekodureformi elluviimiseks, ent kohalikud omavalitsused on justkui ära unustatud. Kas tõesti annab tunda, et kohalike omavalitsuste volikogude valimised olid ära ning järgmised on alles aastal 2025? Seega: ära võta homseid tegemisi tänase varna!?

Kohalike omavalitsustega peaks tegelema, nende peamine suhtluspartner ja toetaja peaks olema riigihalduse minister Riina Solman. Paraku meenub tema senisest tegevusest vaid soov Narvas tosin tänavanime ära muuta.

Võrumaa omavalitsusjuhtide mureliku pöördumise vastuseks lohutas Solman, et prognoosi kohaselt kasvavad omavalitsuste tulud järgmisel aastal suurema tulumaksu laekumise kaudu. Jah, loomulikult. Iga aasta kasvab eelarve maht selle toel. Kuid kui kulude kasv on (vähemalt) sama kiire, kui tulude kasv, siis minu teadmised matemaatikast ütlevad, et niimoodi ei teki täiendavaid vahendeid täiendavate kuluridade võimaldamiseks.

Võru linnapea Anti Allase selgitustöö tulemusena pakkus minister esimese võimaliku lahenduse parendamaks kohalike omavalitsuste eelarvepositsiooni. Võimaldada ka linnadel ja valdadel ning nende hallatavatel asutustel liituda elektri universaalteenusega. Sellest oleks tõepoolest märgatav kasu. Hiiumaa valla eelarve põhitegevuse kulude maht on 17 miljonit eurot. Elektri universaalteenuse võimaldamine võiks Hiiumaa vallale hinnanguliselt paarsada tuhat eurot kokkuhoidu anda.

Ühelt poolt võiks selle kokku võtta vanasõnaga, et parem hilja kui veel hiljem. Seda muidugi juhul, kui minister Solman suudab ettepaneku omavalitsustele universaalteenust pakkuda valitsuses läbi suruda. Teisalt tahaks näha proaktiivsust, mitte sabas sörkimist. Ministeeriumist tulevaid algatusi, mitte reageerimist alles siis, kui omavalitsusjuhid murega avalikkuse poole pöörduvad.

ERR-i portaalis ilmunud loo viimase lõigu lause: "Kas veel saab omavalitsusi mingite meetmetega aidata, seda saab Solmani sõnul vaadata edaspidi" suurt usku ei tekita. Ka mitte tunnet, et meil on valitsuses minister, kes tegeleb regionaalpoliitikaga. Samas kui valitsuse kodulehe järgi vastutab just riigihalduse minister kohaliku omavalitsuse arendamise ja regionaalarengu eest. Riigihalduse minister, kus sa oled?