Bosnia presidendivalimiste esialgsed valimistulemused on selgunud

Bosnia kogukonna poolt valiti kolmeliikmelisse presidentuuri opositsiooni esindaja Denis Becirovic
Bosnia kogukonna poolt valiti kolmeliikmelisse presidentuuri opositsiooni esindaja Denis Becirovic Autor/allikas: SCANPIX/ANDREJ ISAKOVIC / AFP

Bosnia ja Hertsegoviinas toimusid pühapäeval korraga parlamendivalimised, kohalikud valimised ning kolme presidendi valimised riigi erinevate etniliste kogukondade poolt.

Bosnia poliitilises süsteemis valivad ühiselt eraldi presidendi bosnialased, horvaadid ja serblased. Bosnialased on enamasti moslemid, horvaadid katoliiklased ja serblased õigeusklikud.

Suurim poliitiline pööre valimistel toimus Bosnia kogukonna presidendivalimistel, kus opositsiooni esindaja võitis esimest korda konservatiive, vahendas Reuters.

Bosnia kogukonna poolt presidendiametisse valitud Denis Becirevic on Bosnia sotsiaaldemokratliku erakonna liige ning teda toetas 11 erinevat ühiskondlikku liikumist.

Becirevici vastu kandideeris Bakir Izetbegovic rahvuskonservatiivsest Demokraatliku aktsiooni parteist, mis on riigis olnud võimul alates sõja lõppemisest 1996. aastal.

Izetbegovic sai valimiskomisjoni andmetel 39,31 protsenti häältest ja tunnistas pühapäeval oma valimiskaotust.

Bosnia valimisvõitluse põhitelg oli rahvuslaste ja majandusküsimustele suunatatud reformistide vahel.

Kollektiivse presidendiameti kolmikusse valiti horvaatide kogukonna esindajana horvaadi rahvuslane Borjana Krišto, kes sai 51,36 protsenti häältest.

Mõõdukas ametis olev Zeljko Komsic sai 48,64 protsenti häältest. Horvaatia presidendivalimiste häältest on kirjutamise hetkel loetud 54,73 protsenti häältest.

Samas teatas Komsic ise pühapäeval enda valimisvõidust.

Serbia presidendivalimised võitis 51,65 protsendi häältega Zeljka Cvijanovic, kes on venemeelse separatistliku Milorad Dodiku liitlane. Tema vastu kandideeris Mirko Sarovic.

Riigi presidendiamet on suuresti tseremoniaalne, kuid kolmikul on lõplik sõna Bosnia ja Hertsegoviina kaitse- ja välispoliitika osas.

Bosnias on kaks autonoomset piirkonda – serblaste enamusega Republika Srpska ja föderatsioon, kus on moslemitest bosnialased ja horvaadid.

Föderatsioon jaotub omakorda kümneks kantoniks. Riigi põhjaosas asub ka neutraalne Brčko piirkond.

Serblaste vabariigi presidendivalimiste tulemused ei ole veel selgunud.

Bosnia ja Hertsegoviina valimiskomisjoni sõnul oli seitsmeks õhtul valimisaktiivsus riigis 50 protsenti. Riigis on ligikaudu 3,4 miljonit valimisõiguslikku inimest, vahendas Reuters.

Bosnias on praegu suurim poliitiline kriis peale 90ndatel toimunud sõja lõppu. Bosnia Serbia elanikega asustatud piirkond on ilmutanud viimasel ajal separatistlikke ilminguid ning ka horvaadid tahavad Bosnia föderatsiooni sees luua enda rahvuslikku administratiivüksust.

Riigi poliitikute otsused ei ole siiski lõplik sõna, vaid olulist rolli mängib rahvusvaheline kogukond. 1995. aastal kokku lepitud Daytoni rahuleppe kohaselt on rahvusvahelistel esindajatel õigus rahuleppe jõustamise raames vabastada ametist poliitikuid ja kehtestada seaduseid.

Alates 2021. aastast kureerib Bosnia poliitikat Saksa poliitik Christian Schmidt, kes kasutas oma erivolitusi kaks korda, et tagada valimistele piisav rahastus nende korrektseks läbiviimiseks.

Riigis asuvad 2004. aastast Euroopa Liidu EUFOR rahuvalvejõud.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: Reuters

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: