Rannarootsi muuseumi juhataja Ülo Kalm rääkis, et nende elektriarved on olnud energiakriisi eelse ajaga võrreldes kahekordsed ja mõnel kuul veel suuremad. Muuseum investeeris sel sügisel päikesepaneelidesse, kuid nendest on suuremat abi oodata ilmselt järgmisel suvel.

"Muuseumimajad on juba aastaid tagasi üle viidud maaküttele, meie valgustid on vahetatud energiasäästlike vastu ja praktiliselt kõigis ruumides me saame temperatuuri reguleerida vastavalt vajadusele," ütles Kalm.

Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juhataja Anton Pärn ütles, et võrreldes perioodi jaanuarist septembrini on sihtasutuse muuseumides olnud küttekulud tänavu umbes 15 protsenti suuremad kui mullu, kuid elektri puhul on tõus olnud 75 protsenti.

"Just suvel, eriti augustis, kui elektrihinnad olid nagu Ameerika mäed. Suvel eeldasid ruumid sellises leitsakus ka kõige suuremat ventilatsiooni. Vaadates septembrit, siis loomulikult tõus on olemas, aga me oleme saanud ikka tugevasti tagasi," lausus Pärn.

Pärn ütles, et sihtasutus püüab kokku hoida, kus võimalik, kuid talvisele energiasäästule seavad oma piiri näiteks museaalide hoiustamise nõuded.

"Lihtsalt probleem on selles, et hoidlates ja ruumides, kus me hoiame oma museaale, oma dokumente, materjali, seal on ka teatavad piirnormid, kas või niiskuse tase," nentis ta.

Pärn ütles, et lisaks säästmisele tuleb leida elektri hinnatõusule riiklikul tasandil lahendus, sest Eesti muuseumide edasist käekäiku mõjutab otseselt ka see, kuidas turismisektor tervikuna saabuval talvel hakkama saab.