Keko otseste teenistuse juhi Kaili Lembergi sõnul pole tegemist täiesti uue regulatsiooni loomisega, vaid igapäevatöös ilmnenud kitsaskohtade lahendamisega.

Lembergi sõnul on muudatuse peamine mõte leida tasakaal, et loodus oleks hoitud, töö viidaks läbi kaasaegseid võimalusi arvestades ning inimene ei eksiks bürokraatiarägastikku.

"Täpsustuseks, et raiekord on olemas ja kehtib juba praegu, aga igapäevaselt seda tööd tehes saime aru, et praegune kord ei toeta seda, et nõuded oleksid inimestele väga selgelt arusaadavad. Samas, teisalt on kehtiva korraga keerukas loodust hoida ja kolmandaks peaksime ka oma tööd tegema targalt, nagu 21. sajandil peaks see olema," selgitas Lemberg.

Puu seisukord tuvastatakse fotoga

Määruse muudatustega soovitakse selgemalt piiritleda raieloa ja hoolduslõikusloa vajadus.

"Inimese vaates on oluline tasakaalu leidmine selles, millal on vajalik raieloa ja millal hoolduslõikusloa taotlemine – näiteks kas iga puuoksa puhul on luba vaja," lausus Lemberg.

Samuti tahab keko vähendada ametnike vajadust raieloa taotluses märgitud puid kohapeal vaatamas käia.

"Määruse tasandil kirjutame kindlasti paremini lahti asendusistutuse korra ja nõuded. Kindlasti katsume oma töös rohkem võimaldada fotode kasutamist, et vähendada oma jalajälge – me ei peaks kogu aeg autoga mööda linna sõitma, vaid puu seisukorda saaks tuvastada ka fotode ja kaardirakenduse abil," sõnas Lemberg. Ta tõi näiteks, et ilmselgelt kuivanud puude puhul on raiespetsialist piisavalt pädev andma hinnangu foto ja kaardirakenduste põhjal.

Lemberg möönas, et siin on ka pettuseoht, mis tähendab, et ametnikud peavad siiski kindlaks tegema, et fotol olev puu ja pärast maharaiutav puu oleksid ikka üks ja seesama.

Lisaks määruse tekstile uuendatakse ametisiseseid tööprotsesse ja poolteist aastat kasutusel olnud infosüsteemi, et teha asjaajamine lihtsamaks nii krundiomanikele kui ka ehitajatele, kes tahavad eemaldada ehitusaluseid puid.

"Kui kõik need kolm asja – kasutajakeskne infosüsteem, kaasaegsemat tööd võimaldav raiemäärus ja meie enda tööprotsessid – saavad kenasti ellu rakendatud, siis ma usun, et läheb [ehitusaluste puude raiumine] lihtsamaks," avaldas Lemberg lootust.

Lembergi sõnul peaks näiteks ehitusaluse raie puhul olema juba varases etapis selge, kas ja millises ulatuses asendusistutuse kohustus tekib.

Ühe olulise teemana on analüüsimisel ka raielubade vaidlustamise kord ja võimalik puhveraeg loa väljastamise ning raie teostamise vahel, sest praegu on lubatud raieloa saanud puu kasvõi samal päeval maha võtta, kuigi formaalselt on raieloa vaidlustamiseks ette nähtud 30 päeva.

"Raiemääruse uuendamine on töös ja ma loodan, et sel sügisel saab valmis terviktekst, mille põhjal saame hakata laiemalt arutelusid pidama. Me oleme mõelnud, kas sinna peaks tekkima puhveraeg," rääkis Lemberg. Samas rõhutas ta, et loa vaidlustamiseks peab isikul säilima ka õiguslik põhjuslik seos, näiteks piirinaabri staatuse või elukoha kaudu.

Lemberg kinnitas, et kekole on kõrgahaljastus linnas väärtuseks.

"Kindlasti! Meil töötab väga palju inimesi ju selle nimel. Muidugi peame olemasolevat hoidma ja kaitsma. Aga arboristid on välja toonud, et näiteks paljudes Skandinaavia riikides arvestataksegi sellega, et linnas elab kõrghaljastus mõnevõrra vähem aega kui päris metsas, kuna tingimused on teistsugused," lisas Lemberg.

Lemberg lisas, et võib-olla peaks ka keko hakkama mõtlema rohkem sellele, kuidas kõrghaljastust perioodiliselt uuendada ja välja vahetada.

"Linnatingimustes on puudel keeruline igavesti elada. See on kindlasti väga oluline, sest meie ametinimi on keskkonna- ja kommunaalamet – me ei tegele ainult teede rajamisega. Me loome ja hoiame elumajade vahel oluliselt laiemat keskkonda kui pelgalt infrastruktuur," sõnas ta.