Keeletoimetajad ja Eesti Keele Instituut on eriarvamusel, millised sõnastikud olema peavad. Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimehe Helika Mäekivi sõnul on Sõnaveeb küll mitmeti kasulik, kuid sellel on ka omad puudused.

"Sõnaveebi ühendsõnastik tugineb veebitekstide korpusel, mis tähendab, et seal on palju vähem kirjakeelset teksti, ilukirjandust, õigusakte, sellist asjalikku ja korrastatud, süsteemselt ja teadlikult arendatud keelekihti. Ja kui keeletoimetajal tuleb sageli tegelda tarbetekstiga, kus kirjakeele kiht on väga oluline, siis ühendsõnastik ei aita teda selles," rääkis keeletoimetajate liidu juht Helika Mäekivi.

Lisaks pole Mäekivi sõnul keeletoimetajatele kasu ka Sõnaveebis olevatest soovitustest, kuna need ei anna keeletoimetajatele vajalikke heakeelsussoovitusi.

"Kui tuua näide, meil on olnud siiani üks põhimõte, et võõrsõnade asemel tasub eelistada oma sõnu, kui nendel on sama tähendus või mõnikord isegi täpsem tähendus, aga praegu on sõnaveebis sõnad adresseerima, piloteerima, fokusseerima ilma ühegi heakeelsussoovituseta," nentis ta.

Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast ütles, et Sõnaveebi arendatakse pidevalt ja seda koos keeletoimetajatega.

"Saame nendega kokku, arutame. Istume, arutame konkreetseid väljendusi sõnastikus, et kui me niimoodi kirjutaksime sõnastikku, kas sellega oleks hästi. Kui niimoodi ei oleks hästi, siis kuidas oleks hästi," lausus Tavast.

Õigekeelsussõnaraamatu puhul on murekoht see, milline uus raamat tuleb.

"On olnud kuulda, et see võib ilmuda ainult sõnaloendina, kus on olemas käänamine ja pööramine, kõik mis puudutab ortograafiat ja siis käände-pöördevorme. Aga seal näiteks ei pruugi olla tähendusi  või märgendeid või sünonüüme," ütles Mäekivi.

Tavasti sõnul võib see juhtuda ainult paberväljaande puhul.

"Lihtsalt sellepärast, et paberile ei ole võimalik nii palju infot mahutada kui veebi. See tähendab, et kui põhiline või päris ÕS on veebis ja midagi on vaja trükkida ka paberile, siis on vaja kuidagimoodi teha sealt mingi valik," märkis Tavast.

Tavast ütles, et suurt eesti keele reformi Eesti Keele Instituut ei plaani.