Sireenidel põhinev ohuteavituse süsteem paigaldatakse 22 asulasse: Tallinn ja selle lähiümbruse tiheasustus, Tartu, Narva, Pärnu, Võru, Paldiski, Sillamäe, Tapa, Jõhvi, Kohtla-Järve, Maardu (sh Muuga), Rakvere, Valga, Keila, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Rapla, Kärdla, Kuressaare, Haapsalu, Paide. Kui väiksemad linnad saavad kuni kolm sireenipunkti, siis näiteks Tartu ja Pärnu saavad seitse ning Tallinn 25 sireenipunkti.

Eelistatult paigutatakse sireenid olemasolevate kõrgemate rajatiste külge, näiteks sidemastide, korstnate jne. Paralleelselt seadmete hankimisega käivad läbirääkimised nende kohtade omanikega, kelle hoonete või ehitiste külge sireenisüsteemi paigaldada soovitakse. 

"Esimene paigaldus tuleb selle aasta lõpus ehk detsembris ja eesmärk on, et järgmise aasta juuliks oleks 22 Eesti asulas olemas sireenide süsteem. /.../ Üks sireen kostub umbes 1,5 kuni 2,5 kilomeetri kaugusele ja selle järgi see paigaldus tuleb. Kokku planeerime praegu 100 sireeniposti ja kindlasti me soovime selle projektiga tulevikus edasi minna, et katta veel rohkem Eestimaast sireenidega ära," selgitas päästeameti peadirektor Kuno Tammearu "Aktuaalsele kaamerale"

Kiireks ohuteavituseks kasutab riik erinevaid kanaleid ja vahendeid, mis võimaldavad võimalikult palju inimesi õigeaegselt ohu eest hoiatada. Sireenide võrgustik on üks osa ohuteavituse süsteemist. Lisaks kasutatakse ohuteavituseks ka massimeediat, asutuste veebilehekülgi ja sotsiaalmeediakanaleid, mobiiltelefoni sõnumeid, vajadusel ka valjuhääldeid ja ukselt uksele teavitamist.

Juba aasta lõpuks saab valmis asukohapõhine SMS-teavitussüsteem, millega hakatakse hoiatama lokaalsete ohtude, näiteks suurpõlengu korral leviva mürgise suitsu eest. See võib, aga ei pruugi käia käsikäes sireenisüsteemiga.

"Kui on oht inimesele, annab riik teada läbi telefoni inimestele, lisaks tuleb teavitus ka läbi meedia või ka sotsiaalmeedia. Nii et tegelikult, kui me ka sireenid paneme, kui me sireenid käivitame, siis tuleb ka ohuteavitus. Ja ohuteavitus tuleb ka piirkondadesse, kus sireene ei ole. /.../ Eesmärk on see, et anda inimesele teada, et nüüd peaks sulle tulema ohuteavitus SMS-ina telefoni, varju siseruumidesse, kui oled avalikus ruumis, mine avalikku varjumiskohta ja jälgi edasisi riigi juhiseid," rääkis Tammearu.

Näiteks sõjalise ohu korral sobivad varjumiseks elumajade keldrid, pommikindlaid varjendeid Eestis sisuliselt pole.

Ühtset üle-eestilist ohusireenide võrgustikku Eestis praegu ei ole, kuid päästeamet on alustanud selle välja arendamisega. Eesmärk on välja töötada süsteem, mis võimaldaks jõuda võimalikult suure arvu elanikeni ning mida oleks võimalik keskselt käivitada. Elanikkonnakaitse vaatest on see suurim investeering, mida viimase 30 aasta jooksul on tehtud. Riik eraldas ohusireenide võrgustiku loomiseks 4,5 miljonit eurot. 

Idee lokaalsest teavitussüsteemist sündis pärast Padaoru kriisi, kui sajad inimesed jäid autodega Ida-Virumaal lumetormi tõttu maanteele lõksu.

Enne süsteemi kasutuselevõttu korraldatakse elanikkonnale ka õppusi ja saadetakse käitumisjuhised erinevate ohtudega toimetulekuks.

Loodav sireenide süsteem hakkab ohuolukorrast teavitamiseks edastama helisignaali. Olukorrad, mille puhul sireenide kaudu teavitust edastatakse, on sõjaline oht, suurõnnetused, hädaolukorrad (nt kiirgusõnnetus, õnnetus ohtlike kemikaalidega). Ohusireenide võrgustiku tehnoloogilise poole loomise eest vastutab Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT). 

Esimesed seadmed on plaanis paigaldada 2022. aasta lõpus ning 22 asula sireenid saavad paika 2023. aasta juuliks.