Kagu-Eesti suusakeskused energiakriisi ajal kunstlumeta ei jää

Kunstlume tootmine Põltsamaal. Foto on illustratiivne.
Kunstlume tootmine Põltsamaal. Foto on illustratiivne. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Kagu-Eesti suusakeskused valmistuvad talviseks suusahooajaks. Kõrgetest elektrihindadest hoolimata tahetakse toota kunstlund piisavalt nii laskumis- kui ka suusaradade jaoks.

Haanja puhkeskeskuses on võimalik toota kunstlund diiselgeneraatori abil, mistõttu ka sellel talvel toodetakse lund just niipalju, kui on vaja, tõdes Haanja Puhke- ja Spordikeskuse juht Anti Saarepuu.

"Meil on pumbajaamas diiselgeneraator, diiselküte ei ole niipalju kallimaks läinud, et väga palju meid mõjutaks. Sihi, mis me oleme iga-aastaselt oleme võtnud – kaks, kaks pool kilomeetrit kunstlume alla, sellega me saame ka see hooaeg hakkama. Elektrienergia hind on meil ligi kolm korda kallimaks läinud, aga samas on meil väärt investeeringud tehtud. Eelmisel aastal vahetasime ära kogu suusaraja valgustuse. Nii, et ma arvan, et selline summa summarum on sama, aga kindlasti radade ettevalmistus ja muud kulud on natuke kõrgemad kui tavaliselt," rääkis Saarepuu.

Põlva vallas selgitati välja ettevõtte, kes peab kahel järgmisel talvel hoolitsema, et Mammaste suusakeskuses oleks radadel piisavald kunstlund, ütles Põlva abivallavanem Koit Nook.

"Hanke võitja garanteerib seal lume valmistamise ja radade hoolduse nii sellel kui ka järgmisel talvel, vald tellib tööd, rada peab olema sõidetav – see on peamine, muu on üksikasjad ja selleks on ette nähtud kindel summa, millega hanke võitja lubab selle tagada," ütles Nook.

Võrumaal tegutseva Kütioru Puhke- ja Suusakeskuse juhatuse liige Imre Viilukas ütles, et sellel aastal on keskusel päris suur projekt käsil. "Paigaldame nõlvale uut tõstukit, mis on juba kahene tõstuk. Eelmine aasta oli meil kaks aastat tagasi renoveeritud see ühene, aga see jäi meile väikseks laupäeviti ikkagi, järjekord oli pikk ja nurinat oli palju, siis me otsustasime, et hoolimata sellest raskest ajast paneme selle tõstuki ikkagi ära," lausus Viilukas.

Samas tõdes Imre Viilukas, et kõrgete elektrihindade tõttu tuleb rohkem arvestada millal ja kui palju kunstlund toota.

"Kui vanasti panid kahurid tööle ja vaatasid kuidas lumi kerkib, siis nüüd tuleb hakata natuke rohke mõtlema ja planeerima. Kui hind on ikka kolm korda kallim, siis natuke rohkem tuleb säästa. Lumetegemisel me teeme üks nõlv korraga, teeme ühe nõlva ära, iga päev näeme hindasid kuidas edasi. Siis otsustame, millal teeme järgmise nõlva, neil on kokku seitse nõlva, eks me hakkame siin järjest tegema, kui talv tuleb," rääkis Viilukas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: