"Põhiseadus ütleb, et igal isikul on õigus sõnumisaladusele. Sõnumisaladuse õigus ei kehti, kui on tegemist õigusorganitega. Aga see, et poliitilises võitluses nõutakse välja inimeste telefone ja arvuteid – ei ole keegi andnud ühelegi poliitikule sellist mandaati, et vaadata teiste inimeste telefonidesse," ütles Kallas teisipäeval Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister".

Teabenõudega palus riigieelarve kontrolli erikomisjon rahandusministeeriumil avaldada Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningase "kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis peetud suhtlus – e-kirjad, sotsiaalmeedia, mobiilirakendused jne – kus arutatakse või valmistatakse ette protsessi, mis on seotud Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadi nimetamisega".

Need kirjad ja sõnumid olid aluseks korruptsioonivastase komisjoni esimehe Mart Helme esitatud kuriteoteatele Pentus-Rosimannuse Kontrollikotta määramisel, milles kahtlustab toimingupiirangu rikkumist. Advokaadibüroo Lextal koostatud kuriteoteates on viidatud nii ametnikevahelistele e-kirjadele kui ka Messengeri sõnumivahetusele.

Kallase sõnul ületavad poliitikud sellega sõnumisaladuse põhimõtet.

"Mis te arvate, et ametnikud julgevad sellele vastu minna, kui riigikogus neid välja nõutakse? Nad ilmselt ei tea seda selliselt," ütles peaminister.

Põhiseaduse järgi on igaühel on õigus "tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele." Erandeid võib teha kohtu loal või kriminaalmenetluses.

Riigikohus on siiski leidnud, et sõnumisaladuse alla ei lähe need kirjad, mis on näiteks arvutis salvestatud.

Andmekaitse inspektsiooni hinnangul ei ole teabenõudele vastates sõnumite avaldamiseks kohustust, kuid kõigi osapoolte nõusolekul võib seda teha.

"Teabenõude korras saab asutuselt välja küsida dokumente, mis on asutusel olemas. Eeskätt mõistame siin all teavet, mis on asutuse dokumendiregistris registreeritud või muul andmekandjal asutuse valduses talletatud. Siia alla kuuluvad näiteks asutusse saabunud ja asutusest väljasaadetud dokumendid, aga ka majasiseste arutelude protokollid, memod ja muud asutusesisesed dokumendid," kirjeldas andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Maire Iro.

Ametnike omavahelisi telefonivestlusi ja -sõnumeid asutuses ei registreerita ega talletata. Ka e-kirjavahetuses peab avaldama vaid need sõnumid, mis puudutavad otsuste langetamist.

"Ammugi mitte ametnike isiklike kontode kaudu erinevatel suhtlusplatvormidel (näiteks Facebook Messenger) vahetatud sõnumeid. Seega ei saa asutus sellist teavet teabenõude korras välja anda," ütles Iro.

Kriminaalmenetluse korral saab uurimisasutus oma pädevuse piires menetluses vajalikke tõendeid välja küsida või koguda teistel alustel.