Esitatud kuriteokaebuses kahtlustab Helme toimingupiirangu rikkumist seoses Pentus-Rosimannuse esitamisega Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks.

"Eelkohtumised ja ettevalmistus kontrollikoja liikme kuulamiseks on Brüsselis olnud intensiivsed ja läinud europarlamendis hästi. Samal ajal on minu vanad vimmamehed EKRE-st oma poliitilise kriminaalkaebusega ja kurja kiusuga päevi sisustamas. Kuna EKRE-le omaselt on esitatud hulgaliselt väänatud väiteid, pean veelkord vajalikuks ka omalt poolt kogu kontrollikoja liikmeks määramisega seotu emotsioone lisamata viisil välja tuua," kirjutas Pentus-Rosimannus sotsiaalmeedias.

Ta kirjeldas, et 2021. aastal teavitasid rahandusministeeriumi ametnikud teda, et valitsusel tuleb esitada Euroopa Nõukogule otsustamiseks kontrollikoja liikme kandidaat, sest Juhan Partsi ametiaeg lõpeb 1. jaanuaril 2023. Pentus-Rosimannuse sõnul teavitas ta sellest peaminister Kaja Kallast, sest sellise tasemega ametikohtadega seonduvat arutavad erakondade esimehed.

"Peaminister kinnitas, et nagu varasemate kontrollikoja liikme kandidaatide määramiste puhul, nii on ka sel korral tegu poliitilise protsessi osaga. Teisisõnu – valitsuses otsustatava kandidaadi leidmine ja kandidaadikoha täitmine on sõltunud poliitilisest kokkuleppest erakondade vahel nende esimeeste tasemel," lisas ta.

"Pean vajalikuks kohe selgitada asjaolu, mis on hästi teada EKRE-le – Eesti seadused ega ükski kehtiv reegel ei näe ette, et rahandusminister peab valima kandidaadi, keda esitatakse. Seaduse järgi peab ta üksnes esitama kandidaadi valitsuse istungile, mitte selle kandidaadi välja valima."

Pentus-Rosimannuse sõnul edastas ta rahandusministeeriumi ametnikele palve panna kokku tavapärane selgitav taustamaterjal kontrollikoja kohta, mille edastas peaministrile 2022. aasta veebruari alguses.

"Nagu peaminister korduvalt avalikult kinnitanud on tegeles edasi tema kandidaadi teemaliste konsultatsioonide ja aruteludega tol hetkel koos teise koalitsiooni kuulunud erakonna esimehega. Veebruari keskpaigas küsis peaminister mult, kas ma olen nõus lubama oma nime kasutada, kui ta koalitsioonipartneritega võimalike kontrollikoja liikme kandidaatide üle arutab. Selle nõusoleku – kasutada minu nime kui üht võimalikku kandidaati – ma andsin," selgitas Pentus-Rosimannus.

Tema sõnul teavitas ta märtsi esimeses pooles ka Keskerakonna juhti Jüri Ratast sellest, et on andnud nõusoleku kasutada oma nime ühe võimaliku kandidaadina kontrollikoja liikme kohale.

"Nagu Jüri Ratas seda nii avalikult kui ka parlamendi komisjonile kinnitanud on, ei küsinud ega palunud ma ühelgi moel enda kandidatuurile toetust, ei uurinud, kas see toetus Keskerakonna poolt tulla võiks, vaid informeerisin teda tõsiasjast, et sellise nõusoleku olen peaministrile andnud ning teemaga tegeleb peaminister."

Pentus-Rosimannus lisas, et veebruari lõpus Venemaa alustatud täiemahuline sõda Ukraina vastu võttis järgnevateks kuudeks peaministri kogu tähelepanu. "EKRE väited, nagu oleksin mina "mitmeks kuuks pidurdanud kontrollikoja liikme kandidaadi otsimise ja nimetamise protsessi" on lihtsalt pahatahtlikud. Esiteks – kandidaadi otsimisega tegeles poliitilise protsessi raames peaminister; teiseks – oli objektiivselt palju kriitilisemaid Eesti julgeolekuga seotud teemasid, mis vahepealsetel kuudel kogu tähelepanu võtsid."

Pentus-Rosimannuse sõnul ei sõlminud uue valitsuse moodustamisel läbirääkimisi pidanud erakondade esimehed sisulist kokkulepet kontrollikoja liikme kandidaadi esitamises, aga leppisid kokku, et see on teema, kus valitsus võib otsuse tegemisel hääletada.

"Nagu kõik erakondade esimehed seda kinnitanud on, ei olnud ühestki kandidaadist ka juttu. Teisisõnu – väited, nagu mina oleksin juba pikki kuid ette teadnud, et erakondade esimehed lepivad kokku just minu ja mitte kellegi teise kandidatuuri esitamises, ei vasta tõele. Sellist eeldust ega teadmist ei saanud mul kuidagi olla, eriti veel enne seda, kui erakonna esimehedki võimalikest kandidaatidest rääkinudki polnud," ütles Pentus-Rosimannus.

"EKRE on üritanud väita, et ma olen aktiivselt ja süstemaatiliselt osalenud kontrollikoja liikme kandidaadi valikuprotsessis. See ei vasta tõele ja on ümber lükatud ka valitsuserakondade esimeeste poolt. Nii Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Lauri Läänemets kui Isamaa esimees Helir Valdor Seeder on avalikult ja parlamendi komisjoni ees kinnitanud, et ma ei ole kummagagi neist iseenda kandidatuuri toetamisest rääkinud ega seega mõjutanud või suunanud neid minu kandidatuuri toetama," lisas ta.

Pentus-Rosimannuse sõnul kinnitasid riigikogu komisjoni ees küsimustele vastamas käinud ametnikud ja poliitikud, et ta pole suunanud otsust, et teda esitataks Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks.

"Nagu ka peaminister avalikult selgitanud ja öelnud on – ma ei ole iseenda kandidatuuri sellele kohale esitanud, ma ei ole iseenda kandidatuuri sellele kohale valinud, ma ei ole osalenud erakonna esimeeste vahel kandidaadi üle peetavatel läbirääkimistel, ma ei ole osalenud valitsuses enda kandidatuuri esitamise otsustamisel."

Pentus-Rosimannus selgitas, et juuli lõpus enne puhkusele minemist edastas ta peaministrile meeldetuletuse, et Euroopa Nõukogu sekretariaadis oodatakse Eesti kandidaadi esitamist. "Peaministri palvel palusin rahandusministeeriumi ametnikel veel enne minu puhkuse algust ette valmistada ilma ühegi nimeta eelnõu ning uuendada aasta algul tehtud kontrollikoja ning Eesti-sisese kandidaadi nimetamise protsessi taustapaberit, et need peaministrile edastada," ütles Pentus-Rosimannus.

"5. septembril teavitas peaminister mind, et on otsustanud esitada mind Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks ja soovib selle küsimuse lülitamist 8. septembri valitsuse istungi päevakorda ning palub vastava eelnõu esitada 8. septembril rahandusministri ülesandeid täitval Urmas Kruusel. Peaminister informeeris ka, et on küsinud eelhinnangut minu kandidatuuri kohta riigikontrolör Janar Holmilt, ning et see hinnang oli positiivne. Sama päeva õhtul informeerisin oma nõunikke peaministriga toimunud vestlusest ja kinnitasin, et kuna mulle on sama päeva hommikul kinnitatud, et peaminister soovib esitada valitsusele otsustamiseks minu kandidatuuri, siis taandan ennast täielikult sellest teemast," kirjutas Pentus-Rosimannus.

"Edasisse ei olnud minul puutumust rohkem, kui et esitasin 7. septembril oma elulookirjelduse (ja palusin see keeleliselt enne valitsusele esitamist üle kontrollida) ning juhtisin tähelepanu veale, mis sisaldus mulle eluloolise osa ülevaatamiseks saadetud eelnõu mustandis (sealt on pärit ka lause "materjalid esitab ikka Kruuse, eks" – märkasin eelnõu ettevalmistajate algset viga ja kinnitasin üle, et mina ei ole antud ettepaneku esitaja. Kuigi selle vea parandamist proovitakse nüüd asetada halba valgusse, oleks hilisem probleem olnud hoopis see, kui oleksin vea tähelepanuta jätnud)," lisas ta.

Pentus-Rosimannus rõhutas, et suunis esitada kontrollikoja liikme kandidaadiks valitsusele otsustamiseks just tema kandidatuur tuli peaministribüroost.

"Peaministribüroost edastati ka ülesanne valmistada ette ja esitada vastav eelnõu. Samuti kinnitasid rahandusministeeriumi töötajad parlamendi komisjoni ees, et seekordne kontrollikoja liikme valiku protsess toimus samal viisil, kui varasematel kordadel. Tegu oli poliitilise, erakonna esimeeste tasandil tehtud valikuga. Tehtud valiku esitas valitsusele otsustamiseks rahandusministri ülesandeid täitnud Urmas Kruuse. Otsuse langetas valitsus. Ilma minu osaluseta," lisas ta.

Pentus-Rosimannuse hinnangul tuleks kontrollikoja liikme kandidaadi nimetamise protsess üle vaadata.

"Ja vajadusel paremaks teha, et kuue aasta pärast kogu see jant ei korduks. Palusin veel rahandusministri ametis olles rahandusministeeriumi kantsleril panna kokku üks esialgu poliitikast väljaspool olevate ekspertide töörühm – sh nii riigikontrolli, riigikantselei, õiguskantsleri esindajatest, kes võtaks protsessi pulkadeks lahti, võrdleks teiste riikide kogemustega ja esitaks oma ettepanekud."

Pentus-Rosimannuse hinnangul on Mart Helme eesmärk tema maine kahjustamine.