JOKK-skeemide kohta laialt levinud lause ütleb, et asjad peavad mitte ainult olema ausad, vaid ka näima ausad. Euroopa Kontrollikoja liikme määramise kohta ei saa me öelda kumbagi. Kui seaduse järgi on Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadi leidmine ja tema esitamine valitsusele rahandusministri ülesanne, siis rahandusministrina leidis Keit Pentus-Rosimannus, et kontrollikoja liikme kandidaadiks on sobilik vaid üks kindel inimene. Tema ise.

See, et rahandusministri ülesandeks oleva kontrollikoja liikme kandidaadi määramise tulemusel saab ainsaks kandidaadiks istuv rahandusminister, rõhub tugevalt ühiskonna õiglustunnet. Meenub patriarh Kirilli väide, et Vladimir Putinile on ameti andnud jumal. Meie rahandusministril on endal võime omale amet anda.

19. septembri "Terevisioonis" uuris ajakirjanik Liisu Lass peaminister Kaja Kallaselt, mitut kandidaati on rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus talle tutvustanud? Peaminister jättis küsimusele vastamata ning püüdis tekkinud olukorda pehmendada väitega, et kontrollikoja liikme kandidaadi määramine on olnud alati erakonna juhtide vahelise kokkulepe tulemus.

Kahjuks on see aga näide stiilipuhtast demagoogiast, kus oma seisukoha tõestamiseks antakse teadlikult vigaseid või küsimusest kõrvale kalduvaid selgitusi.

Eesti Väitlusseltsi koostatud juhises levinumate demagoogiavõtete tuvastamiseks on traditsioonidele viitav põhjendamine ehk argumentum ad antiquitatem kõige esimesel kohal. Selle demagoogilise võtte sisu peitub mõttes, et miski on hea ja õige, sest nii on kogu aeg tehtud. Väitlusselts toob näiteks, et orjandus, nõidade põletamine ja lapiku Maa teooria on kõik ajaloolised ja pika traditsiooniga ideed, kuid sellest hoolimata siiski absoluutselt valed.

Ka fakt, et kontrollikoja liikme kandidaadi määramine on alati toimunud poliitilise kokkuleppena erakondade tagatubades, ei tähenda, et see oleks õige viis Eestile nii olulise ametniku määramiseks.

Vastuolulised sõnumid suurendavad segadust

Peaministri sõnul on kontrollikoja liikme positsioon poliitiline ja selle jagamises lepitakse kokku täpselt samamoodi kui ministrite määramiselgi. 

Selle väite lükkasid ümber nii vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks, endine riigi peaprokurör Norman Aas ning endine prokurör ja tänane Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Steven Hristo Evestus. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse Euroopa kontrollikoja liikme kandidaadiks esitamise protsessi kritiseerinud õiguseksperdid tõdesid, et peaministri väide kontrollikoja liikme ametikoha poliitilisusest, ei pea paika. 

Veel üks vastuolu. Kui Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas väidab, et kontrollikoja ametikoht on poliitiline, siis samast parteist kõnealusele ametikohale asuda sooviv Keit-Pentus Rosimannus teatab, et seoses kontrollikoja liikme tööga lahkub ta poliitikast.

Kuidas on võimalik lahkuda poliitikast, aga samal ajal jätkates poliitilises ametis? Kas võib olla asi selles, et kõrgetel poliitikutel käib oma enese tekitatud skandaalipöörise hädavaledest pea ringi?

Ebalev kommunikatsioon ja vastuoluliste seisukohtade edastamine ei suurenda läbipaistvust ja tekitab küsimusi hoopis juurde. Poliitiline ametikoht võiks tähendada seda, et riikliku poliitika vahetumisel on võimalik ka ametikohta täitev isik vahetada. Kontrollikoja liikme osas see aga tegelikult nii pole.

See, et kogu selle aja jooksul, mil Euroopa Kontrollikoda on uue kandidaadi nime oodanud, pole Keit Pentus-Rosimannus mitte kedagi teist välja pakkunud, on juba iseenesest väga kõnekas. Euroopa Kontrollikoda, mis kontrollib Euroopa Liidu raha korrakohast kasutamist, nõuab oma liikmetelt laitmatut renomeed ja see, kui Eesti riiki esindab inimene, kes ise ennast sinna määras, meile au ei tee.

Kuigi Reformierakonna skandaalide nimekiri on juba niigi muljetavaldav, ei leitud, et Pentus-Rosimannusel oleks vajalik rahandusministri toolist õigeaegselt loobuda. Ilmselt lootsid Reformierakonna juhid vanast harjumusest pääseda puhtalt olukorrast, kus kontrollikoja liikme leidmise ülesandega rahandusminister määrab ise või asendaja kaudu kandidaadiks iseenda. Ebakorrektne liikmekandidaadiks esitamise protsess võib maksta ka muidu igati sobivale kandidaadile koha.

Sahkerdamine kahjustab poliitika niigi kehva mainet

Avalikkuse ette jõudvad korruptsiooniskandaalid, JOKK-skeemid ja hämarad poliitilised kokkulepped tekitavad elavat diskussiooni ja jäävad inimestele meelde veel paljudeks aastateks.

Onupojapoliitika ja sahkerdamine kahjustavad poliitika niigi kehva mainet ja langetavad seeläbi riiklike otsuste kvaliteeti, sest demokraatlikke väärtusi hindavad inimesed hoiavad seetõttu poliitikast eemale. Vanadel erakondadel on aeg aru saada, et ajad on muutunud, Eesti ühiskond ootab poliitikutelt suuremat läbipaistvust.

On mõistetav, et erakonnad ja poliitikud soovivad lisaks seaduseelnõude loomisele, määruste ja artiklite kirjutamisele ka ametite personalivalikute kaudu Eesti riigi toimimist mõjutada. Seejuures oleks võimalik tegutseda aga märkimisväärselt läbipaistvamalt ja ka laiemale avalikkusele mõistetavamalt. 

Poliitik peaks suutma põhjendada oma valikut ja esitama argumendid oma valiku kaitseks. Esmalt edukalt kaitsma oma kandidaati valitsuses ja siis avalikkuses.

On selge, et ebakorrektne viis oma inimeste paigutamiseks suure mõjuvõimu ja töötasuga ametikohtadele, pole Eesti ühiskonnas enam vastuvõetav. Me tahame, et avalikku asjaajamist iseloomustaksid avatus, läbipaistvus ja ausus. Sedasama ootame kõigilt, kes riigitüüri juurde pürivad, aga ka neilt, kes riigijuhtimise juures juba pikalt olnud.