"Pealtnägija": kes ostab Eestis seksi ja miks?

Karmistunud seadused ja interneti võidukäik sisuliselt kaotasid kindlal aadressil tegutsevad bordellid ja tänavanurgal seisvad prostituudid, aga maailma vanim amet ei ole sugugi kadunud ning rasketel aegadel isegi kasvab, kui uskuda värsket uuringut. "Pealtnägija" vaatas sisse seni suurimale uuringule, kus kaardistati detailselt seksiostjate taust ja maailmapilt.

Statistika järgi on ligi 17 protsenti Eesti meestest ehk umbes 100 000 inimest elu jooksul vähemalt kord seksi ostnud.

Lähinädalatel avalikustatakse Eesti-Norra koostööprogrammi käigus tehtud ja poolteist aastat väldanud uuring, mis kaardistab seni kõige põhjalikumalt seksiostjaid, nende tausta ja maailmapilti. Uuringu eestvedajad on kriisiabikeskuse Eluliin juhataja Eda Mölder ning sotsiaalpedagoog ja pikaajaline naiste varjupaiga tugiisik Annika Rannamets. Daamid, kes on oma igapäevatöös nõustanud tuhandeid vägivalla- ja inimkaubanduse ohvreid, tunnistavad, et projekt oli üks keerulisemaid nende karjääris. Alustades kas või sellest, kuidas seksiostjad õieti üles leida ja neid täpselt küsitleda.

Rannamets ütles, et on otsinud küsitlusele vastajaid ka tutvumisportaali kaudu.

"Meie ei teadnud, kas anketeerijad peavad olema meessoost või naissoost. Juba sellest hakkas suur küsimus. Ja me panustasime alguses meestele ja tegelikult selgus, et mehed meestega sellel teemal räägitud ei saa. Mehed meestega ei taha suhelda ja meestel omavahel on see ka kuidagi väga piinlik teema," rääkis Mölder. 

"Ühel hetkel küsisin otse, kas on olnud kokkupuudet, küsisin veel ja siis küsisin veel ja siis küsisin, kas oled valmis sellest ka uuringus rääkima. Väga paljud selleks ei olnud valmis," kirjeldas Rannamets.

Enda keha müük ehk prostitutsioon ei ole Eestis keelatud, samuti on legaalne intiimteenuse eest maksmine, küll aga on karistatav kupeldamine ehk prostitutsiooni vahendamine ja seksi ostmine alaealiselt. Uuringu tegijate jutust võib aru saada, et lisaks spetsiifilistele täiskasvanutefoorumitele õnnestus leida mõne kliendiga kontakt ka seksimüüjate kaudu. Kokku peeti läbirääkimisi ligi paarisaja mehega, kellest paljud loobusid vestlemast, sest pelgasid, et info lekib ja hävitab nende maine, karjääri või perekonna.

Süvaintervjuu jaoks saadi lõpuks nõusse 50 inimest. Need olid mehed vanuses 23 kuni 87 eluaastat, aga ka üks naine. Võrreldes tavaliste küsitlustega ei tundu poolsada inimest suur valim, aga arvestades pikantset ja piiripealset teemat, on see märkimisväärne saavutus. Eesmärk oli koguda mitte niisama statistikat, vaid avada seksiostjate maailmapilti.

"Meil on mingid uuringud pilla-palla, kus on üksikuid andmeid. Aga tegelikult, et seksiostjad ise räägiksid, mis nende mured ja probleemid on ja kuidas siis sellest seksiostust loobuda, seda meil ei ole ja seda ei ole ka paljudes teistes riikides, nii et ma arvan, et me oleme üsna innovatiivsed," rääkis Mölder.

Keskmine seksiostja on hästi haritud ja heal järjel

Ligi veerandi kõigist intervjuudest pidas Annika Rannamets. Tema sõnul oli see omapärane läbilõige ühiskonnast – rikkad ja vaesed, nii linna- kui ka maainimesed, hetero-, gei- aga ka transseksuaalsed, nii regulaarsed seksiostjad kui ka need, kelle kogemused jäävad juba aastate taha.

Esimene leid, mis kinnitab ka varasemaid politsei tähelepanekuid, on see, et keskmine seksiostja on hästi haritud ja üsna heal järjel – ligi pooled uuringus osalenud meestest olid kõrgharidusega, sealhulgas isegi kaks teadusdoktorit, ja valdav enamus vastanutest teenis vähemalt Eesti keskmist palka, kuid intervjueeritavate seas oli ka jõukaid ettevõtjaid.

"On näha, et seksiostuturgu või inimkaubanduse nõudlust tegelikult toidavad meil meie heal järjel mehed. Me räägime tavalistest kodupereisadest. Abielus. Perekond. Heal järjel lugupeetavatest inimestest ühiskonnas tegelikult," selgitas Mölder.

"Pigem selline, kes oma aja, vähemalt mulle väliselt niimoodi tundus, kuidagi töö peale ära kulutab. Võimalik, et ei jää aega läheduseks ja intiimsuseks, et seda pigem ostetakse teenusena sisse kui võetakse aeg selle jaoks," sõnas Rannamets.

"Kui sa oled juba seitse-kaheksa aastat abielus olnud, siis see särts pidi hakkama natukene vähemaks jääma ja mees on ju looduses ka sellisena, et kui sa tänava peal näed ilusat naist, sa mõtled ohohohoo, see oleks päris tore. Vähemalt mõte käib selline läbi. Ja kindlasti on peredes, kus enam sellist naudingut ei pakuta ja nii tihti ei ole, nagu siin piltlikult öeldakse, naine ütleb, et mul pea valutab, ja siis käivadki. Ja paljudel meestel on ilmselt looduse poolt antud kaasa, et ta tahab olla paljude naistega vahekorras," rääkis Henno.

52-aastane Kalmer ja 74-aastane Henno on kaks uuringus osalenut. Kalmer on mõõdukalt tuntud kultuuritegelane ja nimetab end pigem ebaregulaarseks seksiäri tarbijaks. Enda sõnul soovib ta harjumusest loobuda, aga vaid mõni nädal enne intervjuud "Pealtnägijaga" libastus ja käis taas erootilises massaažis.

Pensionär Henno ei näe seevastu raha eest seksimises mingit probleemi. Esimest korda külastas ta prostituuti juba 1990. aastate alguses ning käib siiani korrapäraselt kolme intiimteenuse professionaali juures. Seejuures kõik kohtumised kannab härra märkmikusse, mida hoiab igaks juhuks alati endaga kaasas.

Aruandluse kohaselt paistab Henno küll võimekas mees, aga viimasel ajal on hinnad ka selles äris tõusnud, küündides 300–400 euroni tunnis. Pensioni kõrvalt saab Henno endale lubada odavama otsa teenusepakkujaid, vahemikus 20 kuni 40 eurot.

"Osa inimesi, ma tean tuttavaid, kellel pole vedanud naistega, on hakanud seal jooma ja nii edasi. Aga on ka mõned tuttavad, ja ma ise olen kasutanud seda teed, et teinekord see seks nagu leevendab ikkagi stressi," rääkis Kalmer.

Mehi ei motiveeri alati akt, vaid sageli seksi ostmise protsess

Uuringu teine üldistus on, et paljusid mehi ei motiveeri niisama sugutung ja akt, vaid ka sellele eelnev on nende jaoks meelelahutus ja stressimaandaja, umbes nagu tugitoolisport.

"Selgus, et tegelikult seksi ostmise protsess omakorda pakub rahuldust – see, kuidas valitakse võimalikku partnerit, kuidas otsitakse, et see on seal üsna rahuldust pakkuv tegevus. Kusjuures see seks, mida osteti, ei pruugi ise veel rahuldust pakkuda, ei pruugigi hea olla ja sellega seoses võivad olla ka negatiivsed emotsioonid," selgitas Mölder.

"Mulle tundub, et see tegelikult on aseaine kiirele tähelepanule ja sealt tuleb selline kiire tulemus, mille eest inimesed, kes teenivad, on nõus ka selle eest maksma. See on selline kiire teenus, aga ma ei üldistaks seda, et ta läheb kindlasti naist seksi pärast tahtma. Pigem see on see, et ma saan midagi, mille üle mul on võimust ja mida ma saan endale lubada," rääkis Rannamets.

"Soovitakse kiiret rahuldust, seksi sellel tingimusel, mida mees seab. Ja et ta oleks selline võimalus oma impulsside kiireks rahuldamiseks. Aga see ei tähenda, et seks ise alati pakuks heaolu või rahuldust," lisas Mölder.

Seksiostjad ei pea teenusepakkujaist lugu

Üks stereotüüp, mida uuring näib kinnitavat, on see, et lisaks seksuaalsele naudingule, mida erinevatel põhjustel mujalt ei leita, on palju inimesi, kes otsivad emotsionaalset lähedust ja tähelepanu. Samas – nii vastuoluline kui see ka ei ole – näitab küsitlus, et kliendid ei suhtu teenusepakkujatesse hästi.

"Prostitutsiooni kaasatud naised ei pea lugu seksiostjatest, seda me teame ammu ja need uuringud näitavad. Aga nüüd, praegu me näeme ka seda, et seksiostjad ei pea lugu ka naistest, kellelt nad seksi ostavad. See on niisugune vastastikune vihkamise suhe. Ja psühhoterapeudina ma näen sellel väga sügavaid juuri, [...] ta läheb, ostab seksi naiselt, keda ta tegelikult põlgab. Vot sinna tuleb sisse see vägivalla küsimus. Seksiostjad ei raporteeri, et nad on vägivaldsed, aga see on vägivald, selline võimusuhe, et minnakse siis naist nagu paika panema," kirjeldas Mölder.

Kalmer tunnistas, et seksi ostmisega kaasneb alati ebamugavustunne. "Loomulikult on. No võib-olla jah, kui napsisena, oled seal teinud mingid korralikud alkohoolsed joogid, siis nagu vaatad natuke teistmoodi, aga see möödub, see läheb üle ja siis on ikkagi jääb nagu kehv tunne, kui oled kasutanud," rääkis Kalmer.

"Jah, see on nagu masendusega võitlemise vahend, kuidas oma olukorraga toime tulla. Et võib-olla mul ei ole teisi vahendeid, kuidas oma tuju parandada või kuidas oma heaolu tõsta, siis ma valin kellegi ja luban kellegagi ka seksida, võib-olla elan oma pahameele seal välja," kommenteeris Mölder. 

Raskel ajal nõudlus seksiteenuse järele kasvab

Mõned häirekellad, mida uuring kinnitas, on, et kondoomi kasutamine, mis justkui peaks juhuseksi korral olema elementaarne, on paljude meeste puhul ebamugav ja vaid väike osa seksiostjatest käib regulaarselt tervisekontrollis.

Eda Mölderi meelest on oluline nende probleemidega tegeleda seda enam, et teadlased on tuvastanud selge seose: kui majandus langeb, tõuseb nõudlus seksiteenuse järele. Paradoksaalselt kulutatakse raskel ajal rohkem raha seksi jaoks ja Eestis on teadagi praegu raske aeg.

"Kui me mõtleme, siis 2008, 2009, 2010 oli majanduslangus, kui oli tohutu surve, et töökohad kadusid, pangalaenud, milline raskus oli. Kui muul ajal me räägime, et seksiost sõltub sellest, kui palju raha inimesel on, siis see oli see koht, kus masendust ilmselt oli tunduvalt rohkem, nii et seda ühiskondlikku protsessi ja seksiostu tõenäoliselt võib vaadata küll käsikäes," selgitas Mölder.

Henno ja Kalmer ei plaani seksi ostmisest loobuda.

"Ei ole (mõelnud seda teha). Teiseks on see ju nagu sport ka veel takkaotsa, kuna mul vanust on nii palju, mul on tervis korras, ma ei tea, mida tähendab haige olla," rääkis Henno.

"Seda võib täitsa kindlalt öelda, et seda varianti ei taha kasutada ja see on äärmuslik. Kui seda kasutama peab, siis ei meeldi, aga lihtsalt sellised situatsioonid võivad tulla," ütles Kalmer.

Kui siiani on püütud prostitutsiooni pakkumist piirata seadusandluse ja politsei töö abil, siis uus lähenemine on proovida kärpida nõudluse poolt. Uuringu põhjal valmib ka käsiraamat seksisõltlastele ja lähiaastatel plaanitakse välja töötada spetsiaalne tugirühm seksiostust loobumiseks.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Pealtnägija"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: