Arakas: kinnisvara on pigem luksuskaup ja seda võiks kõrgemalt maksustada
EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas ütles "Esimeses stuudios", et kinnisvara oleks mõistlik kõrgemalt maksustada nii moraalsest aspektist, maa jõude seismise vältimiseks kui ka riigi kulude kasvu kompenseerimiseks.
Arakase hinnangul väljendab maa-ameti maa hindamise tulemus maa õiglast väärtust, samuti on mõistlik Eesti süsteem, kus hinnatakse vaid maad ilma sealse kinnisvara või metsata.
"Eesti on selles suhtes üks väheseid OECD riike, kes nii teeb. Lisaks meile Taani ja Austraalias New South Wales hindavad ainult maad. Ma arvan, et see on tegelikult hästi õige, sest puht maksutehnoloogiliselt on maamaks kõige neutraalsem majandusekasvu seisukohast. Kapitali saab kiiresti riigist ära viia, töökohti saab raskemini viia, aga seda on võimalik viia. Maad riigist ära viia ei saa, kui just mõni kuri naaber ei tule seda jõuga ära võtma," ütles ta.
Viimasest maa hindamisest möödunud 21 aastat on väga pikk aeg, eriti Eesti arengut arvestades. Maa hindamise ja maksustamise mudeleid on maailmas palju, Arakase sõnul oleks mõistlik maad hinnata 10-aastase perioodi järel.
Viimasest hindamisest selgunud suur hinnakasv räägib Arakase sõnul Eesti arengu edulugu.
Maamaksu tõstmata jätmine ei ole mõistlik
"Tõsi on see, et ise, kes ma elan eramus ja maksan sama palju maamaksu kui mõni väikese korteri omanik kuskil Tallinna mägedel, ehk null eurot – see ei ole moraalselt õige. Kunagi tehti selline otsus, loomulikult ega ükski valitsus seda tagasi pöörama ei lähe. Aga siin on väikene hoiatus valijatele, kindlasti meie oma rahaga tullakse meile veel enne valimisi kosja, nii et tasub olla ratsionaalne," ütles ta.
Maamaksu tõstmata jätmist Arakas mõistlikuks ei pea. "Ma räägin siin oma ärihuvidele vastu, aga Eesti on OECD 38 riigist tagantpoolt teine, kes maksustab maad sedavõrd madalalt," ütles ta.
"Kinnisvara ei ole esmatarbekaup ega tööstuskaup, ta on pigem luksuskaup, seda võiks kõrgemini maksustada. Madal maamaks hoiab maa jõude. Seal peaks olema väike nügiv element. Kui mul on maa, millega ma ei oska midagi peale hakata, pean iga aasta maamaksu maksma, ma võiks midagi välja mõelda, et teenida vähemalt maksukulu tagasi," ütles ta.
Arakas märkis, et poliitikutel on veel mitu valimistsüklit aega maksuküsimustega mitte tegeleda, kuna Eesti riigivõlg on veel võrdlemisi madal. "Võime seda probleemi vaiba alla pühkida veel mitmeid aastaid. Kuhi ehk riigivõlg SKT-sse küll kasvab, aga seda suudetakse päris pikalt teha, mitu valimistsüklit."
Lähiajal ootab kinnisvaraturgu korrektsioon
Kuidas kinnisvaraturg lähiaastatel muutub, on Arakase hinnangul raske öelda, kuna majanduskeskkond on väga ebastabiilne. "Paraku on üks selline loodusseadus tõesti, mis paljudele ei meeldi, et kui intressid tõusevad, siis kinnisvara hind pigem langeb. Selle vastu võib protesteerida, petitsioone koostada, see ei pea meeldima, aga see kahjuks nii on," ütles ta.
Arakase hinnangul ootab turgu lähiajal ees pigem korrektsioon kui järsk kukkumine. "Me peame aru saama sellest, et asi läheb normaalsusse tagasi. Viimased 10 aastat rahulikku purjetamist rahatrüki tuules on olnud liiga pikad," sõnas ta.
Seda, et kinnisvaraturul ostjad lõppeksid, ei ole tema hinnangul näha, kuna Eesti eraisikud on 1990. aastate erastamise järel suhteliselt võlavabad.
Praegu pooleliolevad projektid ehitatakse lõpuni, kuid uute projektidega enam nii lihtsalt ei alustata. Sellist ehituse peatumist, nagu 2009. aastal, Arakase hinnangul kindlasti ei juhtu.
"Üks kaugem probleem on meil ees ootamas, millele täna on vähe tähelepanu pööratud. Tallinnas on viimasel kümnendil igal aastal võetud vastu umbes 60–70 planeeringut. Selle aasta esimese üheksa kuuga on vastu võetud kaheksa planeeringut," ütles ta. "Meil hakkab tekkima suurlinnade probleem, kus lihtsalt ei saa ehitada, sest ei saada planeeringuid tehtud."
Rootsi hakkab aga minema selgelt kinnisvarakriisi teed, sõnas Arakas. Rootsis on antud palju laene välja ka nii, et põhiosa ei pea kunagi tagasi maksma. Seetõttu väldivad nende pangad Baltikumis seal tehtud vigu, mis teeb ka krahhi siin ebatõenäolisemaks.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Johannes Tralla