Nõukoja juht Viljar Arakas ütles ERR-ile, et nõukoja tegevus oligi plaanitud lõpetada kuus kuud enne riigikogu valimisi. Nõukoda lõpetab tegevuse 31. oktoobril, aga soovib koguneda veel korra ka novembris.

"Selleks oligi see kaalutlus, et aktiivse valimiskampaania ajal läheb poliitiline teravik mujale. Ja teine asi on ka see, et me oleme suurusjärgus 750 laekunud ettepanekut läbi käinud. Meil otseselt uusi asju omalt poolt lauale panna ei olegi enam, kuna me oleme kõik selle juba ära teinud. Nüüd, kuidas avalik sektor riigikantselei juhtimisel suudab seda menetleda, on järgmine küsimus. Ja siin me oleme omalt poolt ka tuge pakkumas, kui on vaja kuskil käia, kas komisjonides või fraktsioonides selgitamas," rääkis Arakas.

Arakase sõnul võiks nõukoda edasi tegutseda ka järgmise valitsuse ajal. "See võiks olla nagu midagi nimetamiskomitee sarnast, kus koosseis muutub, aga sellisel kujul see töö võiks meie hinnangul küll jätkuda. Seda loomulikult iga järgmine valitsuskoalitsioon saab siis ise otsustada, mida nad õigemaks peavad," sõnas Arakas.

Arakas rääkis, et mitmed nõukoja ettepanekutest sündinud seaduseelnõud on praegu riigikogus menetluses. Usutavasti menetletakse neid eelnõusid tema sõnul veel järgmise aasta veebruari lõpuni.

"Aga senimaani on meil põhjust olla rahul: planeeringute lihtsustamine, mis on olnud võib-olla üks kõige olulisemaid teemasid, on esimese sammuna ära tehtud, riigikogu poolt vastu võetud. Järgmine seaduseelnõu sellel samal teemal on menetluses. Siis töösuhetest välismaalaste seaduses. Või ka näiteks see, kus maksu- ja tolliameti ning statistikaameti koostööna on võimalik erasektoris kokku hoida umbes viis miljonit töötundi aastas. Kui sinna panna juurde hinnalipik – ma ei tea, raamatupidaja töö hind võib ka ettevõtja seisukohast olla, ma ei tea, 20 kuni 30 eurot tunnis näiteks koos kogukuludega –, siis need kokkuhoiud on seal päris märkimisväärsed. Meil on väga palju hästi sektorispetsiifilisi edusamme, mis lõpuks kindlasti kogu pildi kokku toovad," rääkis Arakas.

Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda alustas tööd 2025. aasta kevadel.​ Nõukoda kogus ettepanekuid Eesti ettevõtluskeskkonna lihtsamaks ja bürokraatiavabaks muutmiseks ning seirab ettepanekute elluviimist.​