Kaljulaid: Venemaa püüab sõda Ukrainas pikaks venitada

Foto: Ken Mürk/ERR

Ukrainat rünnanud Venemaa paistab olevat võtnud suuna sellele, et sõja venitamisega kujundada nii lääneriikides kui Ukrainas valmisolek läbirääkimisteks ja järeleandmisteks, ütles ekspresident Kersti Kaljulaid.

"Venemaa huvi on vedada see konflikt pikale, katsuda meid harjutada sellega, et see ongi normaalne seis ja siis loota, et ühel hetkel Ukraina rahval saab villand ja nad ütlevad, et on aeg minna läbirääkimistele ja tühja sellest Krimmist. Või sunnitakse siis Ukrainat lääne poolt neid läbirääkimisi pidama," rääkis Kaljulaid esmaspäeval Vikerraadio saates "Välistund". Lääneriikide sunnimeetodiks Ukraina survestamisel läbirääkimistele saab olla see, et vähendatakse Ukraina toetamist, lisas ta.

Samas rõhutas Kaljulaid, et kuigi on kosta hääli rahu sõlmimiseks Ukrainas, ei ole sellist rahuretoorikat kosta otsustajate seas, ega ka majandusjuhtide hulgas. "Pigem vastupidi – mida rohkem Euroopa majandus investeerib tulevikku, näiteks tuleviku energeetikasse, kus Venemaad arvesse ei võeta, siis sel hetkel, kui kulud uude on sama suured kui vanasse, siis enam vanast kinni ei hoita ja minu arvates seda enesekindlust on tulnud juurde, mitte ei ole jäänud vähemaks," tõdes ta.

Kaljulaid ütles ka, et mida selgem on riikide poliitiline sõnum, seda kiirem on ettevõtete majanduslik ümberorienteerumine ja kohanemine, pidades silmas just Vene-sidemete katkestamist.

"Aga kindlasti üritab Venemaa teha kõik selleks, et kõik need jõud, mis nende käsutuses on - nii kasulikud idioodid kui ka need, kelle eest nad maksavad - seda juttu (rahu tegemist - toim.) ajaksid. Aga ma küll ei ole näinud, et see kuidagi otsustajaid oleks kuhugi suunas hakanud mõjutama," rääkis president Kaljulaid.

Tema sõnul näha selge trend, et pärast kevadist esialgset ehmatust kindlustub Lääne otsustajate peades Eesti ja meiega sarnaselt mõtlevate riikide vaade Ukrainale.

Oht rahulolematuse ärakasutamiseks on olemas

See siiski ei tähenda, et Venemaa ei tee kõike endast olenevat, et näiteks hinnatõusu vastu korraldatavaid meeleavaldusi suuremaks puhuda või isegi vägivaldseks ässitada, ütles Kaljulaid. "Ehk et kõik sellised demonstratsioonid, kõik sellised võimalused kasutatakse viimseni ära ja kui õnnestub mõnigi neist keerata kuidagi suuremaks, isegi vägivaldsemaks, siis ei ole loomulikult mitte midagi toredamat Venemaa jaoks. Nii et – inimesed, olge valvsad!" ütles Eesti eelmine president.

Samas on Vene liidri Vladimir Putini poliitikal lisaks Rootsi ja Soome liitumisele NATO-ga ning Ukrainale antud EL-i liitumiskutsele mõju ka Euroopa rohepöörde kiiremale ärategemisele, sest mõistetakse, et sellele pole alternatiivi, rääkis Kaljulaid.

President Kaljulaid kritiseeris kaudselt riikides rakendatavaid universaalseid toetusmeetmeid, selle asemel, et aidata neid, kes tõesti kõige rohkem sel talvel hätta jäävad. "Selle asemel, et kasutada suunatud toetusmeetmeid, kasutatakse universaalseid, mis tähendab seda, et keegi on kusagil väga ja päriselt hädas ja see on oht selleks, et inimesed muutuvadki rahutuks ja selliseid rahutusi on väga lihtne ära kasutada," rääkis ta.

Kaljulaid tõi näiteks kollavestide liikumise Prantsusmaal, mis algas protestidest kütusehindade tõusu vastu.

"Selliseid asju võib tulla ja kui neid on palju, on võimalik hakata täpikesi omavahel ühendama. Aga ma väga tahan loota, et Euroopa inimesed saavad aru, et selleks, et kuri võita, on vajalik majanduslik kohanemine. Aga veelkord – ühiskonnad peavad suutma tõsiselt nõrgemaid aidata," rääkis ta. Eesti puhul tõi Kaljulaid välja vanades korterelamutes või maal halvasti soojustatud majades elavad ja elektriga kütvad inimesed, keda tuleks esmajärjekorras aidata, selle asemel, et laotada üldisi toetusskeeme laiali.

"See on võti, et hoida ära Euroopa rahvaste tahte purunemine. Ümberjagamismehhanismid peavad olema need, mis rahvad koos hoiavad!" rõhutas Kaljulaid.

Kaljulaid rääkis ka sellest, et Hiina jälgib väga tähelepanelikult, kuidas lääneriigid Venemaa agressiooniga käituvad, et prognoosida selle põhjal reaktsioone oma tulevasele võimalikule tegevusele.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: