Riigikohus leidis esmaspäeval avaldatud otsuses, et kehtivate tasumäärade juures ei pruugi riigi õigusabi pakkumine olla jätkusuutlik. Advokatuuri esimees Imbi Jürgen ütles "Aktuaalsele kaamerale", et septembris lahkus hulk advokaate riigi õigusabi süsteemist ning süsteem oli kokkukukkumise äärel.

Tema sõnul üritab riik osta õigusabi kolm korda odavamalt turuhinnast.

"Millegipärast riik arvab, et advokaadilt teenust osta võiks turuhinnast kolm korda madalama hinnaga. Keegi ei arva näiteks, et ehitushankel me võiksime tellida hoonete ehitamist kolm korda turuhinnast madalama hinnaga, aga riigi õigusabi puhul justkui arvatakse, et see on normaalne," rääkis Jürgen.

Justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep ütles, et ministeerium püüab olukorra leevendamiseks leida raha. Tema sõnul kehtivad tasumäärad alates aastast 2019 ning advokaadile makstava tunnitasu alampiir on 54 eurot.

"Tasu kehtestab justiitsminister. Üldiselt me siis ripume ära sellest, mida riigieelarve seadus meile võimaldab. Me otsime võimalusi, aga ma hetkel ei saa rääkida mingitest konkreetsetest summadest, mille võrra oleks võimalik 2023. aastal tasumäärasid suurendada," rääkis Peep.

Tema sõnul on lühemaajalisem plaan tunnitasu suurendamine. Pikemaajalisem plaan on uue struktuuri moodustamine, kus riigi palgal olevad juristid
tegelevad riigipoolse õigusabi osutamisega.

"Seda riigipalgalist struktuuri meil täna ei ole ja me kavatseme tulla uuel aastal välja väljatöötamise kavatsusega – millised valikud siin on, kas teha uus asutus, mingi olemasoleva asutuse juurde paigutada, kuidas selline struktuur hakkaks Eestis tööle," selgitas Peep.

"Põhimõtteliselt advokatuuril ei ole seda soovi, et see peab kindlasti meie käes olema. Aga selle mudeli peab siis riik välja töötama. Justiitsministeerium peab siis mingisuguse lahenduse siia leidma," sõnas Imbi Jürgen.