Advokatuur selgitas, et praegu osutavad üle poole riigi õigusabi mahust n-ö ühemehe-advokaadibürood, peamiselt eakamad advokaadid.

"Riigi õigusabi tasu ei võimalda pidada normaalset kaasaegset bürood, enamikul riigi õigusabile keskendunud advokaatidel puudub normaalne tugistruktuur alustades assistendist, tehnikast ja kaasaegsest kontorist. Kolleegide pensionile jäädes pole noored advokaadid nõus sellistel tingimustel tööd üle võtma," rääkis Vaher.

Advokatuuri riigi õigusabi komisjoni esimehe Eva Tibari sõnul töötab praegune süsteem suuresti n-ö vanade olijate missioonitundel. "Üksnes riigi õigusabi osutamine lubab advokaadil ära elada vaid siis, kui teed seda rohkem kui täiskohaga," selgitas Tibar.

"See tähendab õhtuid Tallinna vanglas, nädalavahetusi kinnipidamiskeskuses, öösiti kirjalike dokumentide kirjutamist. Ühemehe-büroosse vandeadvokaadi abi võttes, kellest võiks saada järelkasv, pead pühendama osa aega töö asemel juhendamisele ning jagama vähemaks jäänud raha veel kahe inimese vahel," lisas ta.

Advokatuuri juhatuse esimehe Imbi Jürgeni sõnul võib olla suurem kriis mõne aasta kaugusel, kui vanema põlvkonna kolleegid hakkavad riigi õigusabi süsteemist välja astuma ja noored praegustel tingimustel - eeskätt sellise tasu eest - tööd üle ei võta.

"See tähendab ohtu õigusriigile ja eeskätt õiglasele kohtumõistmisele. Hammasrataste vahele või ka riigi ülekohtu kätte võib meist sattuda igaüks, aga kvaliteetse kaitseta jäämine ähvardab just haavatavaimat osa ühiskonnast," rääkis Jürgen.

Vaheri kinnitusel vajab riigi õigusabi süsteem eeskätt lahendust alarahastusele, kuid aegunud korraldus vääriks ka sisulist reformimist.