Riigi toetatud õigusabi maht väheneb kevadest
Justiitsministeerium plaanib tasuta ja madala hinnaga õigusnõustamise ümber korraldada. Ühele inimesele ette nähtud aega vähendatakse ja kohtus esmast õigusnõu üldjuhul enam kasutada ei saaks.
Alates 2017. aastast saavad inimesed riigi toel õigusnõu. Esimesed kaks tundi on neile tasuta, järgmised kolm tundi maksid 20 eurot ja veel kümme tundi sai abi 40 euro eest tunnis. Kevadel saab ministeeriumi senise partneri OÜ Hugo leping läbi ja juba praegu valmistub ministeerium uueks konkursiks.
Kaks tasuta tundi on kirjas ka uue määruse eelnõus, aga väikese summa eest saaks inimesed abi kõigest kolm tundi. Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa selgitas, et õigusnõu on muutunud nii populaarseks, et ilma reegleid muutmata ei jaguks kõigi jaoks raha.
"Esimeses kvartalis hüppeliselt tõusis kasutatavus. Märtsis me vaatasime, et teenuseks ette nähtud raha saab halvemal juhul juba septembris või isegi augustis otsa," ütles Vaikmaa.
Sellepärast muudeti juba kevadel reegleid nii, et kõik soodustusega tunnid maksavad kliendile 40 eurot.
OÜ Hugo juhatuse liige Erki Pisuke ütles, et seni on nad nõu andnud enam kui 30 000 inimesele ja keskmiselt vajavad inimesed abi pisut üle kahe tunni. Kusjuures keskmist viivad üles need, kes vajavad õigusnõu kohtuskäimiseks.
Praegugi nõustavad Hugo Legali juristid inimesi umbes 700 käimasolevas kohtuasjas.
"Võib öelda kindlalt, et ega seal kahe tunniga ei tee midagi. Seal võib minna esimeses astmeski juba väga kergesti kuus või kaheksa tundi," tõdes Pisuke.
Just kohtuskäimist puudutav muudatus on uues määruses kõige olulisem. Edaspidi ei saaks esmast õigusnõu kohtus esindamiseks kasutada. Erand tehakse ainult maksekäsu kiirmenetlusele, mis sisuliselt eeldab, et võlgnik kohtu tehtud ettepanekuga nõustub.
Gunnar Vaikmaa selgitas, et asi pole ainult soovis raha kokku hoida, vaid asi on kvaliteedis.
"Kohtus esindamine on tihtipeale ebaühtlase kvaliteediga. Need pöördumised, mis meile tulevad, on reeglina seotud kohtumenetlusega. Praegu on uks valla, et inimene läheb ja küsib ja teda abistatakse, siis tihtipeale ongi jurist selles olukorras, et tuleb ära teha. Aga võib-olla ta selles valdkonnas ei olegi kõige parem ekspert. Seal tekib erinevaid küsimusi. Töökoormusest on tulnud üksikuid näiteid, kus mingi asi unustatakse ära teha, kuni selleni välja, et see avaldus, mis kohtule esitatakse ei ole parimal moel kliendi huvides, see valitud meede ei ole kõige tõhusam," selgitas ta.
Erki Pisuke lükkas jutu kvaliteediprobleemidest tagasi. Ta märkis, et rahuloluküsitlused näitavad, et üle 90 protsendi klientidest on teenusega rahul.
"Õigusteenus on üldse ju selline teenus, kus vahel sõltumata sellest, kes esindab, võib kaotanud pool tunda, et see oli juristi viga," ütles ta.
Pisuke rääkis, et tihtipeale vajavad inimesed kohtus esindamiseks abi siis, kui vaieldakse elatise või lapse hooldusõiguse üle. Viimasel ajal on juurde tulnud ka töövaidlusi.
Gunnar Vaikmaa ütles, et need kel vaja, ei jää riigi abita ka edaspidi.
"Tal on võimalik taotleda riigi õigusabi ehk teist teenust, mida saab küsida kohtust, kui tõesti on inimene sellise sissetulekuga, et tal ei ole võimalik kuidagi seda teenust mõistlikult hankida," sõnas Vaikmaa.
Uus konkurss tuleb teistsugune ka selles mõttes, et nüüd pannakse teenuse osutajale seatud reeglid selgemalt paika. Kui OÜ Hugo alustas, polnud neil veel meeskonda koos ja konkursile mindi värskelt loodud ettevõttega. Sel korral justiitsministeerium riske ei võta. Kes konkursil osaleb, peab ette näitama korraliku käibe. Rohkem punkte saab see, kes on varem sotsiaalprojektides osalenud ja kelle meeskonnas on advokaate. Ühtlasi jätab ministeerium endale võimaluse leping ennetähtaegselt lõpetada.
Üks plaan on justiitsministeeriumil õigusnõustamisega veel. Kes konkursi võidab, peab hakkama koguma inimeste küsimusi ja enda antud vastuseid. Kui neid piisavalt palju kokku saab, võib hakata valmistama juturobotit - sellist, mis lihtsamatele küsimustele juba ise vastata oskaks.
Gunnar Vaikmaa ütles, et praegu selle jaoks veel raha pole. Lootust annab see, et majandusministeerium valmistab ette keskkonda, mille peale saaks oma juturoboteid ehitada erinevad riigiasutused.
"Meil on vaja luua selline põhjalik, ajas õpetatav programm, kus toimuks selline pidev arendamine."
Toimetaja: Merili Nael