Eno Leies: Pirita kloostrikirikust ja selle püsikatusest
Viimastel päevadel on taas kõneaineks kerkinud Pirita kloostrikiriku varemetele püsikatuse rajamine. Kas ei või aga juhtuda nii, et annad kuradile sõrme, kuid võtab terve käe, kirjutab Eno Leies.
Pirita kloostri varemetele katuse rajamisest on vahelduva eduga räägitud aastaid ning üheks eestvedajaks on olnud Birgitta festivali korraldajad.
Festivali korraldajate põhjendustest võib aru saada, sest igal suvel kloostrikirikule ajutise katuse paigaldamine on kulukas ja tundub mõttetu raharaiskamisega. Palju ökonoomsem oleks rajada püsikatus, mis muudaks kloostrikirikus festivalide ja muude ürituse korraldamise odavamaks ja mugavamaks.
Pirita linnaosakogule tutvustasid Pirita kloostri varemetesse kontserdisaali rajamise ideed arhitekt Andrus Kõresaar ja Birgitta festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste juba 30. mail. Pakuti välja ka mõned visuaalsed lahendused ning arutati võimalike kitsaskohtade üle.
Kas kloostrikiriku varemetele rajatav püsikatus rikub kogu kompleksi üldmuljet või pakub silmale vaatamisrõõmu? Ilu üle ei vaielda ning ilmselt on ka sellel teemal arvamusi seinast seina.
Seda artiklit kirjutama ajendas mind aga midagi muud. Kas ei ole tegemist olukorraga, kus annad kuradile sõrme… Nii tekkis juba ka linnaosakogus toimunud arutelul rida küsimusi.
Esiteks. Varemetele paigaldatav püsikatus kaitseb küll vihma, kuid mitte tuule ja välismüra eest. Seega tuleb süvamuusika kontsertide kõrgetasemeliseks korraldamiseks paigaldada ka aknad ning teisedki avad sulgeda. Järgnevad muidugi uksed, mis lukustatult välistavad nii tallinlaste kui ka turistide pääsu kloostrikirikusse tavapäevadel.
Teiseks. Kinnine ruum muutub eriti talvekuudel niiskeks ning seega tuleb paigaldada kütteseadmed. Välja pakuti vesikütet, kuid kas see ka teostatav on? Vaevalt.
Kolmandaks. Märksa tihedam kontserditegevus eeldab WC-sid, riietehoidu, ilmselt ka puhvetit või restorani. Ning nii pole välistatud, et kontserdivabadel päevadel saab pühakojast hoopiski sööma- ja joomakoht. Ülalpidamiskulud vajavad ju tasumist.
Jah, me saaksime uue kontserdikoha, kuid kaotaksime ilmselt rohkem, kui võidaksime. Kaoks ju ära unikaalne koht, kus vabas õhus sumedal suveõhtu (rokk)kontserti kuulata või talvel traditsioonilist jõululaata pidada.
Ning lõpetuseks päris must stsenaarium. Mis saab siis, kui ülalpidamiskulud hakkavad üle jõu käima. Ehitame sisse külaliskorterid, nagu on toimunud Pirita rannahoones või lähiajal saab teoks olümpia purjespordikeskuses. Viimane lahendus on muidugi üle võlli pakutud, kuid arvestada tuleb ka variandiga, et püsikatuse ehitamine ei anna soovitud tulemust.
Toimetaja: Kaupo Meiel