Pirita kloostrile katust ehitama ei hakata

Foto: piritaklooster.ee/gallery

Kui Tallinna Filharmoonia kunstiline juht Tõnu Kaljuste ei pea mõistlikuks, et igal aastal kulutatakse sadu tuhandeid eurosid Pirita kloostrile ajutise katuse ehitamiseks, siis Tallinna muinsuskaitse osakonna juht ei mõista, kuidas keegi üldse saab tulla ideele keskaegsed varemed ärihuvidest lähtuvalt ümber ehitada.

"Minu meelest perspektiivitu raiskamine," leidis Kaljuste oma sotsiaalmeedia postituses. Tema sõnul kulutatakse igal aastal Birgitta festivali raames 100 000–150 000 eurot kloostrile ajutise katuse ja tribüünide ehitamisele.

Ametnikelt on Kaljuste saanud vastuseks, et katuse taastamist ja kogu kiriku renoveerimist ei luba muinsuskaitse.

"Pirita kloostri kiriku renoveerimine vääriks arutelu," ütles Kaljuste. "Ajad on muutunud. Uued ehitusmaterjalid ja tehnilised lahendused peaksid meie mõttemalle korrigeerima."

"Püha Birgitta saaks väärika ruumi, kus muusika kuulamist ei häiri vihmad, tõmbetuuled, külmutuskapid ega generaatorid. Muusika saab alguse vaikusest … vähemalt sõnades," leidis Kaljuste oma sotsiaalmeedia postituses.

Poolteist aastat tagasi ütles Tallinna toonane abilinnapea Kalle Klandorf ERR-ile, et idee väärib kaalumist, sest linn kulutab tõepoolest igal aastal pool miljonit eurot varemetele ajutise katuse paigaldamisele.

Ta viitas, et linnaplaneerimise amet peab otsustama, millal ja missugused uuringud teha selleks, et katuse rajamisega edasi minna.

Keskaegseid varemeid renoveerima ei hakata

"Missugused uuringud?" küsis nüüd Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik retooriliselt, "keegi pole isegi välja tulnud visiooniga, missugune see katus olema peab."

Lisaks ei mõista Dubovik, kuidas kellelgi saab üldse tekkida idee keskaegne hoone kaasaegseks ümber ehitada.

"Ei kujuta ette, kellel on mõistus, kuidas ümber ehitada keskaegset hoonet ärihuvidest lähtuvalt," ütles Dubovik ERR-ile.

Ta selgitas, et Pirita kloostri varemed on üle Põhja-Euroopa kuulsad ning neid tuleb säilitada sellisena, nagu nad on.

"See on pigem tsirkus," tõi ta välja arutelud kirikule püsiva katuse ehitamise üle. Lisaks katuse taastamisele peaks taastama ka aknad, portaalid ja uksed, et sellest üldse luua mõeldav kontserdipaik.

Ka muinsuskaitseamet ei poolda kloostri varemetele alalise katuse rajamist. Ameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Kätlyn Metsmaa kinnitas, et viimati oli küsimus arutlusel 2020. aasta märtsis ning siis jäädi seisukohale, et teemaga peaks tegelema edasi Tallinna muinsuskaitse osakond.

Muinsuskaitseamet põhjendas toona katusepaneku mitte pooldamist sellega, et Pirita kloostri varemete puhul on tegemist ühe tähtsama Eesti kultuurimälestisega ning statsionaarse katuse paigaldamine toob kaasa märkimisväärsed müüridega seotud konstruktsioonilised muutused ning tekkiv suletud ruum võib omada ettenägematut mõju müüride ehitustehnilisele seisukorrale.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: