Pirita kloostri varemetele katuse rajamisest on räägitud aastaid ja sellel on nii pooldajaid kui ka kriitikuid. Näiteks sooviksid katust Birgitta festivali korraldajad, samas muinsuskaitseamet leiab, et see võib rikkuda kultuurimälestise säilimist ja välisilmet.

Et saada selgeks, kas müürid üldse suudaks katust kanda, tellis linnaosavalitsus uuringu ning see näitab, et katuse ehitamine on võimalik.

"Kui me igal aastal siin Birgitta festivaliks paigaldame ajutise katuse, siis minu küsimus oli spetsialistile, kas me sellega lõhume müüre. Vastus oli, et jah, see ei ole hea. Kui see katus on siin mingil perioodil vajalik, siis pigem olla alaline kui ajutine," rääkis Pirita linnaosa vanem Kaido Saarniit.

Püha Birgitta kloostri kõneisik Ott Rätsep ütles, et ordu suhtub katuse ehitusse positiivselt. Nende soov on tuua ajaloolise hoone müüride vahele taas elu.

"See on selge, et see ajalooline klooster ja nüüd siia rajatud uus klooster saavad tekitada selles mõttes head sünergiat, mis aitaks selle vana vaimsuse siin taastada," ütles Rätsep.

Kui Padise kloostri kiriku katuse alla viimine läks ilma suuremate vaidlusteta, siis idee ehitada Tartu Toomkiriku varemete vahele klaasist hoone, on tekitanud terava diskussiooni ning võib arvata, et vaidlusteta ei kulge edasi ka Pirita kloostri katuse idee. Arvamust küsitakse nüüd muinsuskaitselt, kohalikult rahvalt ja paljudelt teistelt.

"Kloostrikogu otsus, muinsuskaitse otsus, kohaliku kogukonna otsus ja lõpuks ka see, kui palju see ka maksab, kui see otsus peaks olema positiivne – see kujundabki selle, kas see katus tuleb või ei tule," rääkis Saarniit.

Tema sõnul ei pea otsust ootama aastaid, vaid see saab tehtud kiiresti.