Eestis talvituvate aialindude söötmist Valkeri sõnul veel alustada ei tohi ning sellega peaks ootama karge külma saabumiseni.

Valker rääkis, et sooja novembri tõttu on praegu siia jäänud tavapärasest rohkem neid veelinde ja seemnetoidulisi värvulisi, kes rändavad talvituma Eesti lähiümbrusesse. Pikaajalist mõju liikide rändekäitumisele üksikul soojal hilissügisel Valkeri sõnul siiski ilmselt pole. Mõned veelinnud nagu näiteks kühmnokk-luiged lahkuvad alles siis, kui veekogud jäätuvad.

"Näiteks paari aasta tagant me teame ju talve, kus külma ei tulnudki, merelahed jäid lahti ja veelinnud ei lennanudki meilt ära," rääkis Valker.

Eestis talvituvate lindude jaoks on soe hilissügis toidu otsimise mõttes soodne. Kui lumi maapinda ei kata ning külmakraade pole on nende looduslik suremus väiksem. See tähendab, et söögimajasid ei tasu veel aeda üles riputada.

"Mida võib-olla nüüd inimesed küll peaks silmas pidama, kes kibeleb aialinde toitma, et praeguse soojaga seda kindlasti tasuks edasi lükata, et oodata esimeste suuremate külmadeni ja alustada väikelindude toitmisega. Kindlasti veelinde ei tohiks üldse toita," ütles Valker.

Kui arvukalt Eestis talvituvad linnud asulatesse kogunevad sõltub sellest, kui krõbe või pehme tuleb talv.

"Mis soojale ajale on iseloomulik, et üldiselt koondub linnadesse sellistel talvedel linde oluliselt vähem kui näiteks külma talve korral. Külmal talvel paljud tihased ja vareslased tulevad just loodusmaastikust linnadesse, sest toit on seal nii palju paremini kättesaadav," sõnas Valker.