Kantsler Olaf Scholzi otsus müüa tükk Hamburgi sadamast on saanud teravat kriitikat kogu Saksamaal. Isegi endine Saksamaa Euroopa asjade minister ja nüüd Euroopa Investeerimispanga direktor Werner Hoyer ütles mõttekoja Konrad Adenaueri üritusel, et Saksamaa ei saa olla nii naiivne, et suudaks hoida piisavat kontrolli oma kriitilise infrastruktuuri üle, kui see on autokraatlike valitsejate käes. Elektrijaamad, gaasihoidlad- ja võrgustik, kommunikatsioonivõrk, sadamad, raudteed ja teed ei tohiks kunagi sattuda Venemaa või Hiina kätesse, rõhutas Hoyer.  

"Hiinal on ligipääs kriitilisele infrastruktuurile ja Hiina on üks omanikest vähemalt 12 Euroopa sadamas, USA-s sama paljudel," tõdes Eesti Välispoliitika Instituudi teadur Frank Jüris. "2017. aasta luureseaduse järgi on Hiina juriidilistel ja füüsilistel isikutel kohustus tagada ligipääs andmetele, mida nad valdavad või teha koostööd Hiina luureasutustega. Siin tõstatub küsimus, et Eesti interneti selgroog kuulub Hiina ettevõttele Citic Group, selle seaduse järgi peaks sellel ettevõttel olema kohustus tagada ligipääs nendele andmetele, mis liiguvad Eesti ja Euroopa, Eesti ja tema NATO liitlaste vahel," lisas Jüris.

Citic Group ehk Citic Telekom ostis kuus aasta tagasi Hollandi võrguühenduskontserni Linxtelecomi vara, sealhulgas 470-kilomeetrise fiiberoptilise kaabli Läänemeres ning Tallinna interneti sõlmpunkti.

Citic Group taristu ei ole küll peamine interneti kanal Eestist väljapoole, aga seda võimalust kasutab kümmekond ettevõtet. Mõni ettevõte kasutab ka Vene ettevõtte merealust kaablit, aga põhiline liiklus käib ikkagi Riigi Infosüsteemi Ameti kaabli kaudu. Aga siiski - kui turvaline on kasutada mitte liitlasriigi ettevõttele kuuluvat kaablit suhtluseks maailmaga?

"Päris mitmel juhult võib öelda, et andmetel, mis liiguvad eri kaablites, olgu siis mere all või maismaad pidi, on päris mitu kihti krüpteeringut. Alates sellest, kui tahad Tallinnas minna oma arvutist Facebooki, siis sel on krüptovõti, mille vastu on andmed krüpteeritud, kui oled samas VPN-i ühenduses, siis on andmed krüpteeritud. Et neid krüpteeringukihte võib olla päras mitu, siis võib see tähendada, et need andmed on mitmekordselt krüpteeritud," rääkis CERT-EE juht Tõnu Tammer.  

Küsimusele, kas kaabli omamine iseenesest kujutab turvariski, vastas Tammer, et sellest otseselt turvariski ei ole.

Tammer osutas, et lisaks andmete krüpteeringule on oluline ka vaadata, kustkaudu andmeid liigutatakse. Euroopa Liidus on iga liikmesriigi julgeolek enda vastutada. Niisamuti otsustab liikmesriik, kas ja kui sügavalt uurida investeerida sooviva ettevõtte tausta. 

"Eesti riik on kogu aeg selliseid investeeringuid läbi vaadanud, kapol on sellised õigused olnud. Nüüd, kui Euroopa [Liidu] tasandil on tulnud direktiiv, mida oleme üle võtmas, muutub kogu töö süstemaatilisemaks. Siin pole mõtet niipalju rääkida konkreetsest riigist, kuivõrd põhimõtteist, mida järgime. Kus tegelikult on kriitiline infrastruktuur, räägime ca 300 ettevõtet, keda see mõjutab, kust nende investorid ja mõjuisikud on pärit," selgitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan.

Ministri kinnitusel on Euroopa Liidus juba olemas nimekiri ettevõtetest, kes on ühenduse jaoks olulised, eelkõige mis puudutab tarneahelaid. Kriitiline infrastruktuuriobjekt jääb liikmesriigi otsustada, näiteks Saksamaa valitsus keeldus pärast Hamburgi osaluse müügiotsust andma luba kahe kiibiettevõtte müügile, mida soovisid osta Hiina rahastajad. Tõsi, otsustaja oli majandusminister Robert Habeck, mitte Hamburgi ekslinnapea Scholz. Enam kui kümme aasta tagasi oli Berliin see, kes surus finantskriisi ajal läbi Kreeka olulise Pireuse sadama müügi Hiinale.

Tulles tagasi Eestisse, siis kas Hiina ja Vene ettevõtete investeeringute puhul saame rääkida, et nad on julgeolekuohuks?

"Saame vaadata kõiki investeeringuid, mis täna tehtud ja hakata vaatama, kas see omanike struktuur tänases ohupildis tähendab meile täiendavaid riske või mitte," ütles Järvan.

Peaminister Kaja Kallas osutas pärast kohtumist Slovakkia peaministriga, et usaldusväärsest ühenduvusest on juba aastaid räägitud. 

"Hiina pole olnud keskmes geograafiliselt, aga nad loovad oma tugevust teisiti, investeerides kriitilisse infrastruktuuri. Seepärast oleme rääkinud usaldusväärsest ühenduvusest, mille puhul peame tagama, et teeme sellised investeeringud nendes riikides, kes jagavad meie väärtusi. Muidu lõpetame samas olukorras nagu juhtus Nord Streamiga," märkis Kallas.