"AK. Nädal" uuris, kes vastutab Põltsamaa valla koerterünnaku eest
Räige juhtum Põltsamaa vallas Tammiku külas, kus naabri kaks koera ründasid noort naist ja tekitasid talle raskeid peavigastusi, on seda kahetsusväärsem, et politsei ja vald olid lahti pääsevatest koertest teadlikud ja omanikuga käidi korduvalt vestlemas midagi tõsisemat aga ette ei võetud. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kes juhtunu eest vastutab.
Tammiku küla Välja talu perenaisel Airi Sinimetsal on õnnetusest raske rääkida isegi veel nädal hiljem. Tema 26-aastane tütar Sandra läks 12. novembri õhtul jalutama ja siis see juhtuski.
"Ta nägi siinsamas põllu peal, et naabri koerad on lahti. Ja kuna meil on väga palju olnud vallaga infovahetust, et me peame alati fikseerima, kui need koerad on lahti, oleme püüdnud teha võimalikult palju pilte, võimalikult palju videosid tõestamaks, et need koerad ei olegi kinni, siis Sandra tuli siia ja hakkas neid koeri filmima," rääkis Sinimets.
"Aga need koerad tõesti ei ole inimest enne rünnanud, nad on rünnanud kaks korda meie väikest koera, aga seekord nad ründasid inimest," lisas ta.
Sandra elukaaslane kutsus kiirabi ja politsei, naine viidi Tartusse operatsioonile.
"Eks ta paraneb, aga see kõik võtab väga palju aega," lausus Sinimets.
Koerapüüdjad toimetasid murdjakoera loomade varjupaika, esmaspäeval naabri mõlemad koerad eutaneeriti. Politsei alustas kriminaalmenetlust ettevaatamatusest raske kehavigastuse tekitamise pärast, muu hulgas tuleb kindlaks teha, kes on koerte omanik.
"Aktuaalne kaamera" üritas suhelda ka naabertalu omanikuga, kuid ta väitis, et ei tea, kellele need koerad kuuluvad ja keeldus igasugustest kommentaaridest.
Tüli naabriga on Airi Sinimetsa sõnul kestnud aastaid. Kõik algas põllumaa rentimisest, siis ründas naabri koer Sinimetsa koera. Naabri jooksu pääsenud Tiibeti mastifi ja hundikoera pärast on ta korduvalt kirjutanud politseile ja valla järelvalvespetsialistile, kes käis kolmel korral koeraomanikuga vestlemas.
"Meile on öeldud, et puudub väärteomenetlus, kuna ei ole rahalist kahju tekitatud," ütles Sinimets.
Tartu politseijaoskonna juht Andrus Reimaa ütles, et otseselt ohtu ei ole nad seal pidanud tõrjuma ehk ühtegi koerarünnakut seal kohapeal toimunud ei ole.
"Ja sellisel hetkel on Eesti vabariigis sätestatud nii, et nende probleemidega tegeleb kohalik omavalitsus," tõdes ta.
Samas ei olnud Reimaa nõus, et politsei käed jääksid probleemse hulkuva koera puhul lühikeseks, pigem on kõik kinni olukordades.
"Oleme läinud oma ühiskonnaga suhteliselt sallivaks ja kustmaalt hakkab see hulkuv koer, kustmaalt mitte ja kas ta on oht? Meie ülesanne politseinikena on ikkagi otsese ohu tõrjumine ja sinna juurde ka ennetamine. Ennetuse pool lemmikloomade puhul hetkel on ikkagi see, et otsene vastutus on kohalikul omavalitsusel sekkuda."
Sandra ema Airi on seda meelt, et juhunu eest peab vastutama koeraomanik, kuid ta süüdistab ka valla järelvalvespetsialisti, kes kohapeal tõdes, et tegemist on abstraktse ohuga, kuna naabri koerad olid siis alati kinni. Põltsamaa valla järelevalvespetsialist Kaja Kesküla on õppepuhkusel, seega tuli leppida vallavanema selgitustega.
"Kui need koerad olid tõesti sel hetkel oma kodu territooriumil, siis ei ole tegelikult seaduse järgi omavalitsusel võimalust midagi teha. Kas oleks saanud midagi enamat ära teha, siis tõsi, võib-olla, ma ei tea, vabal tahtel käia veelgi kord mõningaid loomi kontrollimas," lausus Põltsamaa vallavanem Karro Külanurm.
Küsimusele, kas vallavõimul üldse on mingit võimu koeraomanikke korrale kutsuda, vastas Külanurm, et tegelikult ei ole.
"Kui ei ole tegemist hulkuvate loomadega, siis on meie võimalused piiratud," nentis vallavanem.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tuleb juhtumi valguses ilmselt veel arutleda, kas tuleks mõnd seadust muuta.
"Kui me võtame erinevad loomakaitseseadused ja veterainaarseaduse, siis seal on väga selgelt määratletud, et koer peab olema kinnisel territooriumil, omanik peab selle eest vastutama ja kuidas koer peab olema avalikus ruumis. Eksperdid on öelnud, et tegelikult koerte kasvatamise oskus on mõnes mõttes taandumas," sõnas ta.
16 aastat Tartu kodutute loomade varjupaigas töötanud Kirke Roosaar ütles, et koerapidamiskultuur on viimasel kümnendil väga väikeste sammudega siiski paranenud, aga arenguruumi on küllaga. Koerarünnaku põhjuseks võib tema sõnul olla rumal juhus, eelsoodumus või ka inimese viga.
"Alustame kasvõi sellest, et koeraga ei ole tegeldud piisavalt, see on tavaliselt kõige tavalisem põhjus. Koer on jäetud hooletusse, koeral võib olla ka lihtsalt igav, sest tavaline inimene võib tajuda ka mõne suurema ja tormakama koera mängu ründamisena, mis ei olegi alguses võib-olla mõeldud ründamisena koera poolt. Aga koer mängib hammastega, ta ei oska inimesega mängida ja sellest võib ka juba tekkida pahandus. Koera omanik vastutab alati ja igasugusel juhul oma koera tegude eest," rõhutas Roosaar.
Politsei kinnitusel ootab Tammiku koeraomanikku süüdimõistmisel rahatrahv või kuni aastane vanglakaristus.
Toimetaja: Karin Koppel