Allar Jõks: laisast ametnikuriigist ja miljonitest kadunud eurodest

Allar Jõks
Allar Jõks Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Suure osa käibemaksust, mis peaks jõudma Eesti eelarvesse, jätavad välismaised e-poed oma koduriigile. Tegevusetuse tõttu on Eesti viimaste aastate jooksul ilma jäänud ligi poolest miljardist eurost, kirjutab Allar Jõks.

Lähenevad pühad viivad tuhanded eestimaalased välismaistesse e-poodidesse, et oma lähedaste rõõmustamiseks kinke osta. Eesti riik sellest rõõmust aga osa ei saa, sest suure osa käibemaksust, mis peaks jõudma meie eelarvesse, jätavad need e-poed reegleid rikkudes oma koduriigile.

Nii on see olnud aastaid. Konservatiivse hinnangu järgi jääb Eestil kokku korjamata kuni 145 miljonit eurot aastas. Arv võib olla mõnevõrra suurem või ka väiksem. See ei muuda tõsiasja, et Eesti raha kütab teiste Euroopa riikide elanike tubasid veel ülejärgmise aastani.

Miks ei saa Eesti talle kuuluvat käibemaksuraha kokku korjata?

Põhjuseks on infopuudus. Maksu- ja tolliamet ei tea kõiki Euroopas tegutsevaid e-poode ega seda, kui palju nad Eesti inimestele kaupa müüvad.

Tegemist on Euroopa Liidu ülese murega, mida üritatakse lahendada 1. jaanuaril 2024 rakenduva maksualase infovahetuse direktiivi muutmise teel. Direktiiv seab liikmesriikidele kohustuse nõuda, et makseteenuse pakkujad säilitavad iga kalendrikvartali kohta enda osutatud makseteenustega seoses piisavalt üksikasjalikke andmeid (näiteks makse saaja andmed ja aadress) makse saajate ja maksete kohta.

Eelnev tähendab, et iga liikmesriik peab oma e-poode hakkama ostja asukohajärgsele maksuhaldurile üles andma. Selliselt saaks maksuhaldur kontrollida tasumise info kaudu kaubatarneid ja teenuste osutamist, et saavutada käibemaksupettuse vastase võitluse eesmärk.

Eesti on kohustatud kujundama, võtma üle ja jõustama direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2023. Ehk kahe jõulupüha jagu käibemaksu läheb veel igal juhul kaotsi.

Eesti E-kaubanduse Liit, mida ma selles teemas nõustan, on kolm aastat pöördunud riigi esindajate poole, et Eesti hakkaks teiste riikide e-poodidelt käibemaksu koguma enne direktiivi ülevõtmist. Viimane katse süsteemi parandada tehti käesoleva aasta septembris, kui riigikogule saadeti ettepanek hakata käibemaksu koguma enne EL-i direktiivi rakendamist ehk 2023. aastast.

Eesti makseteenuse vahendajatel on vajaminev informatsioon olemas

Kui Eesti kodanik, näiteks Mari, ostab Saksamaa e-poest kaupa ja tasub selle eest oma Eesti pangakontolt, siis jääb järele jälg.

Selleks, et need jäljed jõuaksid maksuhaldurini, tuleks seadust täiendada ja kohustada pankasid ja makseteenuse osutajaid seda teavet edastama. Makse saaja, makse summa ja makse saaja riigi suudab isegi Mari oma internetipangast üles leida. Seda enam peaks maksukogumiseks vajaliku filtreerimise suutma teha miljoneid oma IT-lahendustesse investeerinud pangad.

Olles üle kahekümne aasta lähedalt näinud seaduste tegemise köögipoolt, ei oleks sellise seaduse menetlemine olnud raketiteadus. Tuleks kaaluda ühelt poolt kavandatava muudatusega kaasnevat avaliku huvi sadade miljonite eurode eelarvesse laekumiseks ja teiselt poolt pankadele ja maksevahendajatele kaasnevat IT-süsteemide täiendamise kulu.

Rahandusministeeriumi passiivsus ja pangaliidu vastuseis

Pangad ei toetanud seadusemuudatust, kuna IT-süsteemide ümberehitamine olevat kulukas ja aeganõudev ning lahendada oleks vaja isikuandmete kaitsega seonduv. Lisaks olevat ebamõistlik hakata oma raha kokku koguma enne teisi, kuna 2024. aastast tuleb üleeuroopaline ühtne süsteem.

Pankade vastumeelsust võib iseenesest mõista, sest nemad ei pea muretsema, kuidas maksu- ja tolliamet saaks puuduva käibemaksu koju tuua. Nende eesmärk on omanikule kasumi teenimine. IT-süsteemi mõningaste arenduste tegemine ilmselt kasumit ei suurenda.

Küll on aga raske mõista rahandusministeeriumi, mille arvates tuleks raha kogumisega oodata, kuni direktiiv rakendub. Kas tõesti on põhjuseks Euroopa Liiduga liitumise kõrvalmõju ehk õpitud abitus ja sellest võrsuv algatusvõime kadu? Ei kujutaks ju ette, et Eesti jätaks NATO vihmavarju all oma kaitsevõimekusse panustamise.

Tegevusetuse tõttu on Eesti viimaste aastate jooksul ilma jäänud ligi poolest miljardist eurost. Kuna maksuhaldur võib sisse nõuda viie aasta vanuseid maksuvõlgasid, siis iga tegevuseta päev vähendab võimalusi riigieelarvet täita. Näiteks Saksamaa ja Soome raputavad jõuliselt välismaiseid e-poode niikaua, kuni raha kõliseb maksukaukasse.

Endise ministri kohvimasina, lähetuste ja õhtusöögi saaga menetlemiseks kulutatakse meeletult avalike vahendeid. See, et kolme aasta jooksul on kellegi tegevusetuse tõttu laekumata jäänud ligi pool miljardit eurot, paistab köitvat vaid kitsast asjaosaliste ringi.

Mis on pildil valesti?

Riigikogu valimiste eel ehivad erakonnad end uhkete loosungitega ja üritavad üksteist üle trumbata selles, kes valijad suurema rahapakiga oimetuks lööb. Jõuluvanaerakonnad võiks ka lisada, kust nad oma lubadustele katte leiavad. Vastutustundlik ei paista laenu võtmine ajal, kui võõramaiste e-poodide käibemaksuraha vedeleb maas.

Pole veel hilja algatada seadusemuudatus, et enne EL-i direktiivi rakendamist mingigi osa käibemaksust kokku korjata. Nii koroona- kui ka julgeolekukriis on näidanud, et kui vaja, suudab riigikogu seadusandjana toimida kiiresti ja tõhusalt.

Peaministriparteile on omistatud rahandus- ja maksuasjatundja maine. Nüüd oleks õige aeg näidata, et rahandusministri tool kuulub neile õigustatult. Pealegi kuulus rahandusminister Annely Akkermann varem riigikogus e-kaubanduse toetusrühma, mille eesmärgiks on tagada siinsetele ettevõtjatele aus konkurentsiolustik ja tuua riigile maksutulu. Seega on eelteadmised olemas. Kui lisada asjaolu, et makseasutusel on olemas vajalik teave ning maksuhalduril võimekus neid massiivandmeid töödelda, siis puudub õigustus jätkuvaks tegevusetuseks.

Loomulikult võiks ka mitte midagi teha ja oodata, et küll aeg parandab kõik maksuaugud. Sellisel juhul võiks aga peaministripartei valimisloosungist innustatuna küsida, kelle kätes on Eesti, kui ta on kindlates kätes?

Allar Jõks on nõustanud E-kaubanduse Liitu välismaiste e-poodide käibemaksustamise teemal.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: