Toidupoed hoiavad oma e-poodide käibe kiivalt enda teada

Autor/allikas: Merilin Pärli/ERR

Toidukaupade e-poed raporteerivad ridamisi käibekasvust, kuid millised on nende tegelikud müügitulu numbrid, ei avalda ükski. Kõige suurem on ostjaskond Emori andmetel e-Selveril, teisel kohal on Maxima e-pood Barbora.

Selver, mis on Kantar Emori värske uuringu põhjal toidukaupade e-ostmise liidrikohal, kasvatas Eestis mullu käivet 55 protsenti ja tellimuste arvu 64 protsenti.

Ettevõtte kommunikatsioonijuht Rivo Veski ütles ERR-ile, et suure kasvu taga on Covid-19 pandeemiaga seotud piirangud, millest enim mõjutas e-kaubandust aastatagune periood, kui toidukaupluste kõrval suleti kogu ülejäänud kaubandus.

"See kasvatas järsult nõudlust ka e-kaubanduse järele. Selver oli möödunud aastal Eesti ainus e-toidupood ja on seda jätkuvalt, kes pakub üleriigilise kojutarnega supermarketi kaubavalikut," lisas ta.

Üle Eesti laiendas Selver oma teeninduspiirkonna eelmise aasta suvel.

Ostjaskonna poolest Emori andmetel teisele kohale jääv Barbora teatas sel nädalal, et nende e-poe käive kasvas mullu 40 protsenti 141 miljoni euroni. See number näitab aga Eesti, Läti, Leedu ja Poola kogukäivet.

"Ettevõttesiseselt oleme kokku leppinud, et riigiti me käivet ei täpsusta," nentis Barbora kommunikatsioonispetsialist Anna Maria Naanuri.

Nii on see ka teiste Eestis tegutsevate e-poodide puhul.

Rimi e-poe juht Helen Lednei ütles, et ICA grupi reeglid ei luba kõiki andmeid avaldada. Nende e-poe müügikäive kasvas mullu pea 300 protsenti, sest Rimi avas oma e-poe 2020. aastal ning tõuke andis ka koroonapandeemia.

Kantar Emori andmetel on Rimi e-pood tõusnud Selveri ja Barbora järel ostjaskonnalt kolmandale kohale, jättes selja taha eCoopi.

Kantar Emori uuringuekspert Kersten Jõgi märkis, et kui Rimi e-poe tulemus on püsinud aastases võrdluses stabiilsena, siis eCoopi positsioon on veidi järele andnud.

Jõgi sõnul torkab eCoopi puhul silma konkurentidest madalam lojaalsete ostjate osakaal, kes peavad seda oma põhipoeks.

Tuntuselt viies on ePrisma, jäädes ostjaskonna näitajates aga Emori andmetel alla juba uutele tegijatele Bolt Marketile ja Wolt Marketile.

Prisma Peremarketi kogu müügitulu kasvas eelmisel aastal 235,1 miljoni euroni, kuid poeketi kommunikatsiooni- ja vastutustundliku ettevõtluse juhi Kristiina Tambergi sõnul ei avalda nemadki eraldi ePrisma tulemusi, kuna see on integreeritud osa kogu Prisma kaupluste võrgustikust.

Tamberg märkis, et e-poest tellimise maht on kahel viimasel aastal järjepidevalt kasvanud, mullu oli kasv 35 protsenti. Ühtlasi laiendati eelmisel aastal teeninduspiirkondi tunduvalt, näiteks hakati tellimusi viima klientidele ka neis piirkondades, kus Prismal veel füüsilisi kauplusi lähedal ei ole – Pärnus, Märjamaal ja Viljandis. 

E-Selveris töötas aasta lõpu seisuga üle 300 inimese, Barboras 250 inimest. Rimi e-poes on töötajaid 140 ringis, kuid töötajate arv sõltub nõudlusest – sügiseti ja kevaditi on töötajate arv Lednei sõnul suurem. 

Toidu kojuvedu ei ole poeketile väga rentaabel

Eesti Panga andmetel oli Eesti e-poodide kogukäive mullu 2,5 miljardit eurot. Võrreldes 2020. aastaga oli kasv 50 protsenti.

Eesti e-kaubanduse liidu tegevjuht Tõnu Väät rääkis ERR-ile, et e-toidumüük on kasvanud hüppeliselt ning mullusest kasvust oli suur osa just toidul.

Samas kaasneb kojuveoga palju kulusid, on vaja eraldi komplekteerimiskeskust, komplekteerijat ning kullerit, kes toidu inimesele koju viib.

"Need kulud on nii suured, et väga rentaabel see ei ole. Kaupmehel on kasulikum poest müüa," tõdes Väät. "See on mahubisnis – teenimiseks on vaja suurt mahtu. Suuri kasumeid sealt keegi ei teeni."

Jaekettide käibest moodustavad e-poe ostud Väädi hinnangul umbes 10 protsenti ja tõenäoliselt võib see arv 2030. aastaks 15–20 protsendini kasvada. Küll aga ei ole oodata, et mitmesajaprotsendilised kasvunumbrid ka edaspidi terendaks, sest need olid seotud viimaste aastate koroonapiirangutega, kus vahepeal mujalt kui e-poest osta polnudki võimalik.

"Kindlasti ka toidu koju tellimine areneb veel edasi, veel kiiremaks ja mugavamaks, kindlasti sealt veel mingeid kasve tuleb, aga see turg on suhteliselt täis. Nüüd tuli veel Lidl turule, suuri jaekette on väikse Eesti kohta päris palju," märkis Väät tulevikust rääkides.

Väät lisas, et ei usu väga uute tulijate lisandumisse, küll aga tuleb ilmselt juurde nutikaid transpordiviise.

Seda, et poeketid oma e-kaubanduse käibearve ei avalikusta, pidas Väät pigem tobedaks poliitikaks, ehkki sellel on ka arusaadavaid põhjuseid.

Samas ei kibele ettevõtted ka muid andmeid üleliia avaldama. Näiteks Selveri emafirma Kaubamaja Grupp on börsiettevõte ja seda tüüpi ettevõtete puhul on tavapärane, et avaldatakse täpselt nii palju, kui seadus nõuab, sest rohkemate andmetega avalikuks tulek ei anna ärile midagi juurde.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: