Vandeadvokaat Allar Jõks koos kolleegi Kaido Künnapasega analüüsisid E-kaubanduse Liidu palvel välismaiste e-poodide käibemaksustamist. Jõks ütles ERR-ile, et analüüsi aluseks on kõik avalikud andmed, mida oli võimalik kätte saada. Nii küsiti teabenõu kaudu infot Eesti Pangalt, kui palju on näiteks välismaiste e-poodide orienteeruv käive ning andmeid ka maksu- ja tolliametilt deklareeritud käivete kohta.

"Ja sealt tekkis siis vahe, mis kinnitabki seda, et ümmarguselt 145 miljonit eurot jääb Eesti riigieelarvesse saamata," sõnas Jõks.

145 miljoni euro eest saaks näiteks neljarajaliseks ehitada Tallinna-Tartu maantee või tõsta õpetajate palgafondi, ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. Nii Kokk kui ka Jõks viitasid, et seesuguse maksuaugu teke viitab mitmele probleemile.

Esiteks, Eestis registreeritud e-poed peavad ostude pealt maksma käibemaksu, üldjuhul määraga 20 protsenti. Paljud välismaised e-poed käibemaksu aga ei maksa ja saavad nii konkurentsieelise, mis väljendub näiteks selles, et välismaised e-kauplejad saavad oma kaupa müüa odavama hinnaga.

"Küll on seadusega kokku lepitud, et kui käive on üle 10 miljoni euro, siis tuleks käibemaks maksta selles riigis, kus seda teenust pakutakse, aga kahjuks jäätakse see töö tegemata," märkis Kokk. (Tegelikult tekib käibemaksukohustus alates 10 000 eurost - toim.)

Puuduslik seadusandlus

Teise probleemina tõi analüüs esile Eesti puuduliku seadusandluse. Nimelt rääkisid nii Kokk kui ka Jõks, et maksu- ja tolliametil pole praegu ligipääsu ega ka seadusest tulenevat kohustust kontrollida, millises väärtuses ja milliste välisriikide e-kauplejad on eesti tarbijatele kaupu müünud.

"Kui see info kellelgi on, näiteks kui makseteenuse teostajal ehk Eesti pankadel, kes esitavad need andmed Eesti Pangale, kui isegi seal need andmed nimeliselt või personaliseeritult kujul on olemas, siis Eesti Pank ei tohi neid andmeid, ka makseteenuse teostajad ei tohi neid andmeid maksu- ja tolliametile anda, sest see on maksusaladusega kaetud. Ehk probleem on selles, et puuduvad õiguslikud hoovad selleks, et need andmed jõuaksid maksuametile," ütles Jõks.

Probleemi kõige kiirema lahendusena näevad nii Jõks kui ka Kokk vajadust Eesti panga seaduse muutmiseks. Muudatus tuleks teha nii, et Eesti pangal on lubatud e-kauplejaid puudutavaid andmeid jagada maksu- ja tolliametiga.

"Et Eesti pangad ning rahanduse ja ülekannetega tegelevad üksused ka rahvusvaheliselt peavad andma Eesti pangale andmeid konkreetsemalt, et millistele ettevõtetele kantakse Eestist siis e-kaubanduses raha, ja nende numbrite alusel on võimalik siis maksu- ja tolliametil esitada järelpärimised välismaal tegutsevatele ettevõtetele, kes oma kaupa Eestis müüvad ja nõuda sisse siis maksmata käibemaks," märkis Kokk.

Samuti näeb seadusemuudatus ette ka vastava Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmist. Direktiivis on ette nähtud, et alates 1. jaanuarist 2024. aastal peaks olema e-kaubandust puudutav info vajalikele osapooltele kättesaadav. Koka sõnul on vastav eelnõu ka töös ja seadusemuudatus soovitakse vastu võtt veel sel aastal.