Oluline 24. novembril kell 20.04:

- Allikad: Ukraina ja Vene delegatsioonid kohtusid Araabia Ühendemiraatides;

- Poola palus Saksamaal saata oma Patriot õhutõrje Lääne-Ukrainasse;

- Zelenzki palus ÜRO-lt Vene terrorile tugevat vastust;

- Ukrainas avati pea 3000 punkti, kus on elekter, mobiilside, küte ja esmaabi;

- Politico: USA kardab, et Venemaa kasutab Ukrainas keemiarelva;

- Ukraina sõjaväeluure: Venemaa suudab järgmise ulatusliku raketirünnaku korraldada nädala pärast;

- Briti luure: Vene õhudessantväed (VDV) viidi Donetski ja Luhanski rindele;

- ISW: Tuntud Vene poliitikud kutsuvad üles Ukrainas genotsiidile.

Saksamaa lükkas tagasi Poola üleskutse saata oma Patriot-õhutõrjesüsteemid Lääne-Ukrainasse

Hiljuti pakkus Saksamaa, et paigutab oma Patriot-süsteemid Poola õhuruumi kaitseks Ida-Poolasse. Poola peaminister Mariusz Blaszczak teatas kolmapäeval, et ta palus Saksamaal saata need süsteemid Lääne-Ukrainasse.

Neljapäeval ütles Saksamaa kaitseminister Christine Lambrecht, et Poola taotlust tuleb arutada NATO-ga. 

"Meie jaoks on oluline, et Poola saaks toetuda liitlastele. Seetõttu oleme pakkunud oma toetust. Patriot süsteemid on osa NATO integreeritud õhutõrjest, mistõttu oli võimalik see ettepanek Poolale teha. Sellest kõrvalekalduvaid ettepanekuid tuleb nüüd arutada NATO ja liitlastega," ütles Lambrecht. 

Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange

Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak teatas, et vangidevahetuse käigus sai Ukraina tagasi 50 sõjavangi, nende hulgas ka 19 Mariupoli kaitsjat. 

23. novembril sai Ukraina vangide vahetuse raames tagasi 36 sõjavangi. Alates märtsist on Ukraina tagasi saanud üle tuhande Vene vangistuses olnud tsiviilisikut ja sõjaväelast, vahendas The Kyiv Independent. 

Venemaa kaitseministeerium teatas neljapäeval, et Ukraina vabastas 50 Vene sõdurit, vahendas Reuters. 

Varem teatas ka Kremli poolt ametisse pandud separatistliku Donetski oblasti juht Denis Pušilin, et Venemaa ja Ukraina vahetavad neljapäeval sõjavange, vahendas The Guardian.

Ukraina sõjaväeluure: Venemaa suudab järgmise ulatusliku raketirünnaku korraldada nädala pärast

"Venemaa väed jätkavad laiaulatuslike raketirünnakute korraldamist, kuid neil kulub umbes nädal, et olla valmis järgmiseks rünnakuks," ütles Ukraina luure peadirektoraadi esindaja Andri Jusov.

Jusovi sõnul on Venemaal täppisrakette vähe alles, kuid venelastel on alles veel selliseid rakette, mis pole nii täpsed, vahendas The Kyiv Independent. 

Jusovi sõnul on kõige rohkem ohus eesliinil olevad linnad, nagu Zaporižžja, Harkiv, Mõkolajiv ja Herson. Nende linnadeni võivad jõuda Venemaa õhutõrjesüsteemide S-300 raketid. Jusovi sõnul moodustavad need raketid suurema osa Venemaa arsenalist. 

"Ukraina jätkab tsiviilelanikonna ja tsiviiltaristu kaitsmist, kuid me mõistame, et hoolimata oma nõrkusest, on vaenlane endiselt relvastatud. Seetõttu võib raketiterror siiski kahjuks jätkuda," ütles Jusov. 

Allikad: Ukraina ja Vene delegatsioonid kohtusid Araabia Ühendemiraatides

Kahe sõjas oleva riigi esindajad arutasid allikate kinnitusel Araabia Ühendemiraatides, et arutada sõjavangide vahetust ning Vene lämmastiku ekspordi jätkamist, vahendas Reuters.

Kõneluste keskmes on ettepanek lubada Vene lämmastiku eksporti läbi Ukraina lämmastikutoru. Sealt saaks lämmastikku edasi tarnida läbi Musta mere. Koos lämmastikutarnete jätkumisega peaks vabastatama ka suur hulk Vene ja Ukraina sõjavange.

Reuters toob välja, et kõnelustel ei osale ÜRO, kuigi organisatsioon oli Musta mere viljakokkuleppe sõlmimisel võtmetähtsusega.

Lämmastikust saab muuhulgas teha väetist.

Kiievi linnapea: 70 protsenti Kiievist endiselt elektrita

Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas neljapäeva hommikul, et 70 protsenti Kiievist on endiselt elektrita. Linna vasakul kaldal on taastatud joogiveeühendus.

G7 välisministrid arutavad järgmisel nädalal Ukraina energiataristu toetamist

"Saksamaa kutsus järgmiseks nädalaks kokku G7 välisministrite kohtumise, et arutada Ukraina energiataristu edasist abistamist," teatas neljapäeval Saksamaa välisminister Annalena Baerbock.

Ukraina peastaap: Venemaa toodab Krimmis betoonkindlustusi

Ukraina relvajõudude peastaap teatas neljapäeva hommikul, et riigi relvajõud on tõrjunud Vene vägede rünnakud Andrijivka, Bahmuti, Kliššivka, Krasnohorivka, Marijinka, Ozarjanivka, Opõtne ja Jakovlivka suunas Donetski oblastis.

Peastaabi sõnul on Vene väed tegemas pealetunge Bahmutile ja Avdijivkale, samas Kupjanis ja Lõmanis ning teistes kohtas on Venemaa kaitsepositsioonidel. Krõvorizkas ja Hersonis tegeletakse kaitserajatiste ehitamisega. 

Peastaabi väitel on Vene võimud asunud okupeeritud Krimmis tootma betoonkaitserajatisi. Valmis tooted tarnitakse Armjanski linna.

Poola palus Saksamaal saata oma Patriot-õhutõrje Lääne-Ukrainasse

Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak teatas kolmapäeval, et ta palus Saksamaal saata Saksa Patriot-õhutõrjesüsteemid Lääne-Ukrainasse. Algul pakkus Saksamaa, et paigutab need Poola õhuruumi kaitseks Ida-Poolasse.

Blaszczak teatas Twitteris, et Patriot-õhutõrjesüsteemide paigutamine Lääne-Ukrainasse kaitseks nii Ukrainat tulevaste surmade ja elektrikatkestuste eest kui ka kaitseks samal ajal Poola idapiiri.

Po kolejnych atakach rakietowych ,zwróciłem się do strony , aby proponowane baterie Patriot zostały przekazane na i rozstawione przy zachodniej granicy. To pozwoli uchronić przed kolejnymi ofiarami i blackoutem i zwiększy bezpieczeństwo przy naszej wschodniej granicy

— Mariusz Błaszczak (@mblaszczak) November 23, 2022

Patriot-süsteemiga on võimalik pakkuda õhutõrjet lennukite, tiibrakettide, suurte droonide ning lühimaa ballistiliste rakettide vastu. Samas ei ole süsteem mõeldud madalalt lendavate väikeste droonide tabamiseks, toob The Kyiv Independent välja.

Zelenski palus ÜRO-lt Vene terrorile tugevat vastust

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas kolmapäeval kõne ÜRO julgeolekunõukogule, milles palus ÜRO-lt tugevat vastust, et seista vastu Vene terrorile. Praktikas aga ei pruugi see üleskutse ÜRO julgeolekunõukogus midagi tähendada, kuna Venemaa on selle alaline liige ning neil on sellega seoses kõikide resolutsioonide suhtes vetoõigus.

USA suursaadik ÜRO-s Linda Thomas-Greenfield teatas, et Venemaa on muutnud talve relvaks, millega põhjustada Ukraina rahvale kannatusi. "Venemaa president üritab külmaga suruda riiki põlvili," lisas diplomaat.

Üks põhilisi sihtmärke Vene rünnakule kolmapäeval oli Kiievi linn. Ukraina siseministri Denõs Monastõrskõ sõnul tabasid Vene raketid ka kolme mitmekorruselist kortermaja. Kokku hukkus ministri sõnul Vene rünnakutes kolmapäeval 10 inimest.

Kiievi regioonis elas enne Vene täieulatusliku invasiooni puhkemist kolm miljonit inimest. Linnas katkes kolmapäeval nii elektriühendus kui ka mitmel pool kraanivee ühendus. Enamikus Ukraina oblastites olid sarnased probleemid.

Ukraina presidendi kantselei teatas kolmapäeva hilisõhtul, et 15 Ukraina oblastis on elektriühendus taastatud, sh Lvivi ja Harkivi linnades.

Venemaa on alates oktoobrist tunnistanud, et ründab teadlikult Ukraina kriitilist taristut. Vene võimude teatel on rünnakute eesmärk sundida Ukraina läbirääkimistele. Kiievi sõnul on Vene rünnakud tsiviiltaristule sõjakuriteod, mille eesmärk on tsiviilelanikkonna tahte murdmine.

Zelenski lubas oma videopöördumises, et Ukraina ei murdu.

Ukrainas avati pea 3000 punkti, kus on elekter, mobiilside, küte ja esmaabi

Ukraina presidendi kantselei asejuhi Kõrõlo Tõmošenko sõnul on Ukraina avanud kolmapäeva hilisõhtuks 2750 teenuspunkti, kus on elektriühendus, mobiilside, köetud ruumid, pakutakse esmaabi ja vett ööpäev läbi.

Selliste "murdumatute punktide" loomist lubas Ukraina president Volodõmõr Zelenski 23. novembril.

Politico: USA kardab, et Venemaa kasutab Ukrainas keemiarelva

Kuigi USA ametiisikud ei pea lähiajal võimalikuks, et Venemaa keemiarelva kasutab, võib nende sõnul Moskva seda siiski teha, kui kaotab Ukrainas veelgi enam territooriumi, vahendab Politico.

USA presidendi administratsioon on teavitanud oma liitlasi Venemaa võimalikust keemiarünnakust ja hoiatanud, et nad selleks valmis oleksid, kinnitasid Politicole kuus asjaga kursis olevat inimest.

Samuti on võetud eesmärgiks suurendada kemikaalide tuvastussüsteemide tootmist, kinnitas Politico oma allikatele tuginedes. Väljaanne suhtles nii USA välis- kui ka kaitseministeeriumi ametnikega.

Ameerika Ühendriikide luure hinnangul ei ole Vene keemiarünnakut Ukrainas kohe oodata, kuid osa kõrgeid USA ametiisikuid kardab sellist sammu Venemaa poolt, kui nad Ukrainas veelgi enam lüüa saavad või kui Vene armee kokku kukub.

Pentagon on Ukraina abistamise käigus saatnud riigile ka keemilise, bioloogilise ja tuumasõja kaitsevarustust.

Briti luure: Vene õhudessantväed (VDV) viidi Donetski ja Luhanski rindele

Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi neljapäeva hommikul oma luureülevaates välja, et Hersoni lahingutes kaotusi kandnud Vene õhudessantvägede (VDV) üksused on viimase kahe nädala jooksul suure tõenäosusega viidud Donetski ja Luhanski rinnetele Donbassis.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 24 November 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/NRpAaP79OE

#StandWithUkraine pic.twitter.com/5jmEhtnhJ5

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 24, 2022

Osa VDV üksusi on tõenäoliselt tugevdatud mobiliseeritud reservistidega. Kuigi kehva väljaõppe saanud mobiliseeritud sõdurite lisamine üksuste koosseisu vähendab nende lahingvõimekust, on Vene väejuhatus siiski paigutanud VDV nendele rinnetele, mida peab eriti oluliseks.

Ühe võimaliku ülesandena peavad VDV üksused kaitsma Kreminna-Svatove ala Luhanski oblastis ning toetama Vene vägede pealetungioperatsiooni Bahmuti linnale Donetski oblastis.

ISW: Tuntud Vene poliitikud kutsuvad üles Ukrainas genotsiidile

Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) tõi oma regulaarses rindeülevaates välja, et mitu tuntud Vene poliitikut on kutsunud üles korraldama Ukrainas tegudele, mida võib pidada genotsiidile üles kutsumiseks.

Näiteks Moskva linnaduuma liige Andrei Medvedev postitas kolmapäeval Telegramis, et ta kategooriliselt eitab Ukraina rahva olemasolu ning tema hinnangul on ukrainlaseks olek poliitiline valik. Medvedev kutsus üles Ukraina riikluse täielikule hävitamisele tema praegusel kujul.

ISW toob välja, et selline retoorika on avalikult dehumaniseeriv ning genotsiidsele sõjale õhutamine on Vene poliitilise peavoolu seas levinud.

Mõttekoda rõhutab, et sarnast retoorikat on evinud ka Venemaa president Vladimir Putin ning selliseid sõnavõtud ei ole kooskõlas üleskutsetele pidada kõnelusi Ukrainaga.

ISW hinnangul ei ole Venemaa loobunud oma põhieesmärgist kontrollida kogu Ukrainat ning Putini sõnavõtud, kus ta räägib rahukõnelustest, on lääneriikide eksitamiseks.

Venemaa presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskov ütles 21. novembril, et Venemaa eesmärk "sõjalise erioperatsiooniga" ei ole Ukraina valitsust jõuga muuta. Samas teatas Putin 26. oktoobril, et Ukraina on minetanud oma suveräänsuse ning on täiel määral NATO kontrolli all.

ISW sõnul näitavad Putini nõudmised, et ta siiski tahab Kiievis riigi poliitilist režiimi muuta, isegi kui ta seda otseselt välja ei ütle. Kuigi Putini retoorika kõneluste vajalikkusest on mõeldud lääneriikide avalikkusele, ärritab see Venemaal sõja pooldajaid.

Üks Vene Wagneri palgasõdurite grupeeringuga seotud Telegrami kanal teatas Peskovi kommentaaride peale, et Venemaa peab sõda sihitult ning riigil puuduvad sõjas eesmärgid.