Oluline 2. detsembril kell 22.35:

- Ukraina välisminister ärgitab lääneriike otsustama Patrioti õhutõrjesüsteemi saatmise üle Ukrainasse;

- Viimase ööpäeva jooksul hukkus Vene rünnakutes Hersonile kolm inimest;

- Briti luure: Venemaa on viinud oma logistika kaugemale lõunasse ja itta;

- Politico: USA tahab Lähis-Idast NASAMS-i õhutõrjesüsteeme Ukrainale;

- Zelenski: Venemaaga seotud kirikud ei tohi Ukrainas tegutseda;

- ISW: Vene väed ei suuda Zaporižžja oblastit täiel määra hoida;

- ISW: Lukašenka räägib NATO ohust, et vältida Ukrainas sõtta minekut;

- Der Spiegel: Saksamaa saadab Ukrainale seitse iseliikuvat õhutõrjesüsteemi Gepard;

- Ukraina hinnangul on Venemaa sõjas Ukraina vastu kaotanud üle 90 000 sõduri.

Kuleba: aeg on otsustada Patrioti Ukrainale andmine

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ärgitas USA-d otsustama Ukrainale Patrioti õhutõrjesüsteemi andmine.

"Me alustasime juttu Patriotidest juba sõja alguses, tegelikult isegi enne sõda. Aga nüüd on tulnud aeg teha otsuseid," ütles Kuleba Kiievis CNN-ile antud intervjuus.

USA allikate sõnul kaalub USA Ukrainale Patrioti õhutõrjesüsteemi saatmist. NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles neljapäeval, et veel on liiga vara teha otsus Poola üleskutse kohta viia Saksamaa Varssavile pakutud Patriot Ukrainasse.

Kuleba sõnul pole tal kahtlusi, et Ukraina elab talve üle. "Küsimus on, mis hinnaga me talve üle elame. Kindlasti Patriotide, teiste arenenud õhutõrjesüsteemide omamine ja nende saamine lähinädalatel, mitte -kuudel langetab hinda märkimisväärselt ning võimaldab meil kaitsta meie linnu ja kriitilist energiataristut," rääkis välisminister.

Kuleba sõnul on ta Patrioti süsteemist oma USA ja Saksamaa kolleegiga rääkinud. "Ma ei salga, et sellest oleks palju abi. See tõesti aitaks meil kaitsta riiki ja minimeerida hinda, mida maksame talvel ellujäämise eest," lisas ta.

Scholz vestles jälle Putiniga

Saksamaa kantsler Olaf Scholz kutsus Venemaa presidenti Vladimir Putinit üles leidma Ukraina konfliktile võimalikult kiiresti diplomaatiline lahendus. Scholz nõudis, et Venemaa viiks oma väed Ukrainast välja, teatas Scholzi pressiesindaja. 

Pressiesindaja teatel mõistis Scholz hukka Venemaa õhurünnakud Ukraina tsiviiltaristu vastu. 

Scholzi ja Putini vestlust kommenteeris ka Kreml. Moskva teatel kutsus Putin Berliini üles, et Saksamaa muudaks Ukraina suhtes oma lähenemisviisi. Kreml kurtis, et Ukraina ei taha alustada läbirääkimisi, kuna lääneriigid jätkavad Kiievi toetamist. 

Kiiev on varem öelnud, et rahukõnelused on võimalikud ainult siis, kui Venemaa viib oma väed Ukraina territooriumilt minema. 

Kreml lükkas tagasi Bideni tingimused alustada kõnelusi

USA president Joe Biden ütles neljapäeval, et on valmis pidama kõnelusi Vladimir Putiniga, kuid ainult siis, kui Putin näitab üles valmisolekut sõda lõpetada, vahendas The Wall Street Journal. 

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov väitis, et Moskva pole valmis alustama kõnelusi, kuna Washington nõuab, et Venemaa väed lahkuksid Ukrainast. 

"Sõjaline operatsioon jätkub," ütles reedel Peskov. 

Viimase ööpäeva jooksul hukkus Vene rünnakutes Hersonile kolm inimest

Viimase ööpäeva jooksul pommitasid Vene väed Hersoni oblastit 42 korda. Rünnakute tõttu hukkus kolm inimest, kinnitas Hersoni oblasti kuberner Jaroslav Janiševõš.

Lisaks said Vene rünnakutes Bahmuti pihta viga neli tsiviilisikut.

Harkivi oblastit rünnati S-300 raketiga, mistõttu sai kahjustada üks elamuhoone ja viga kaks inimest, kinnitas Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõniehubov, vahendas The Kyiv Independent.

Вночі російська С-300 вдарила по Чугуєву, поцілила в житло, є поранені pic.twitter.com/XHkWfaJFid

— @XAPKIB (@XAPKIB) December 2, 2022

Venemaal Primorski Krais kukkus õppelennu käigus Mig-31 hävitaja alla

Vene idaringkonna esindaja kinnitas reedel, et reedel kukkus õppelennu käigus alla üks Mig-31 hävituslennuk. Lennuki meeskond pääses eluga, vahendas Interfax.

Lennuk kukkus alla piirkonnas, kus inimesi ei ela ning seetõttu ei saanud ka tsiviiltaristu lennuõnnetuses kannatada. Esialgse info kohaselt võis õnnetuse põhjustada tehniline tõrge.

Der Spiegel: Saksamaa saadab Ukrainale seitse iseliikuvat õhutõrjesüsteemi Gepard

Saksamaa on tarninud Ukrainale 30 Gepard süsteemi. Pole veel selge, millal seitse Gepardit Ukrainasse jõuavad. Der Spiegeli andmetel tarnitakse need relvad kevadel, praegu on need relvad remondis, vahendas The Kyiv Independent. 

Der Spiegeli teatel plaanis varem Saksamaa saata need Gepardid vanarauda. 

Briti luure: Venemaa on viinud oma logistika kaugemale lõunasse ja itta

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaate kohaselt on Vene väed peale Dnipro läänekaldalt taandumist olnud sunnitud liigutama oma logistikasõlmed rindelt kaugemale – okupeeritud Ukraina alade ida- ja lõunaossa.

Vene väed on oma logistika suure tõenäosusega Ukraina rünnakute hirmus ümber paigutanud. Kuna logistikapunktid on nüüd viidud rindejoonest kaugemale, siis peavad Vene väed kasutama rohkem tööjõudu ning maanteetransporti varustuse, laskemoona ja muu vajaliku tarnimiseks.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 02 December 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/IsEXJk3R7s

#StandWithUkraine pic.twitter.com/ErKU7j9pVp

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 2, 2022

Brittide hinnangul piirab Vene pealetunge eelkõige just nende raskused logistika korraldamisega.

Ukraina peastaap: Venemaa valmistab ette uut mobilisatsioonilainet Krimmis

Ukraina relvajõudude peastaabi reede hommikul avaldatud rindeülevaates väidetakse, et Vene okupatsioonivõimud valmistuvad korraldama okupeeritud Krimmi poolsaarel uut mobilisatsioonilainet.

Peastaabi sõnul on okupatsioonivõimud hakanud rohkem kontrollima ka Hersoni oblasti okupeeritud aladel elanike liikumist.

Eelkõige tugevdati kontrolli Henišeski linnas.

Politico: USA tahab Lähis-Idast NASAMS-i õhutõrjesüsteeme Ukrainale

Ameerika Ühendriigid peavad kõnelusi mitme Lähis-Ida riigiga, et nood annaks osa oma õhutõrjesüsteemidest Ukrainale, kinnitas kaitsetööstusvaldkonna ettevõtte Raytheon tegevjuht Politico vahendusel.

Raytheoni tegevjuhi Greg Hayesi sõnul on USA ja teiste NATO riikide kõneluste eesmärk saata Ukrainale täiendavaid NASAMS-i (National Advanced Surface-to-Air Missile Systems) õhutõrjesüsteeme.

USA kavatseb anda Lähis-Ida riikidele asenduseks uued NASAMS-i süsteemid järgmise 24 kuu jooksul.

Ühe NASAMS-i õhutõrjesüsteemi ehitamine võtab ligikaudu kaks aastat aega, kuna vajalike elektroonikakomponentide ja raketimootorite hankimist peab ette planeerima.

USA on juba varem saatnud Ukrainale kaks NASAMS-i õhutõrjesüsteemi ning on lubanud vastavaid relvasüsteeme saata Ukrainale veel.

Raytheon ei täpsustanud, milliste riikidega USA praegu kõnelusi peab, kuid Lähis-Idas on NASAMS-i õhutõrjesüsteeme ostnud Omaan ja Katar.

Saksamaa andis Ukrainale sillatanke ja piirikaitse tehnikat

Uusima Saksamaa sõjalise abipaketiga anti Ukrainale palju sõidukeid, sh kolm Beaversi sillatanki ja piirikaitseks mõeldud masinaid. Lisaks tarniti Ukrainale 4000 magamiskotti ja Mi-24 kopterite varuosi ning 30 kiirabimasinat.

Macron Washingtonis: me ei sunni kunagi ukrainlasi tegema neile vastuvõetamatut kompromissi

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas riigivisiidil USA-sse, et lääneriigid ei survesta kunagi Ukrainat kompromissile, mis Ukrainale endale poleks vastuvõetav.

Nii USA president Joe Biden kui Prantsusmaa president Macron mõistsid hukka Venemaa sõja Ukraina vastu.

Zelenski: Venemaaga seotud kirikud ei tohi Ukrainas tegutseda

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas neljapäeval õhtuses videopöördumises, et Ukraina rahvusliku julgeoleku nõukogu kohtus hiljuti ning arutas Ukraina usuelu.

Nõukogu andis Ukraina valitsusele suunise koostada seaduseelnõu Ukraina parlamendile, millega muudetaks ebaseaduslikuks Venemaaga seotud religioossete organisatsioonide tegutsemine Ukrainas.

Sisuliselt keelustatakse Ukraina Vene õigeusu kirikuga seotud kirikud. Vene õigeusu kirik eesotsas selle juhi, patriarh Kirilliga, on innukalt toetanud Venemaa sõda Ukraina vastu.

Lisaks anti vastavale riigiasutusele ülesanne kontrollida Ukraina õigeusu kiriku seoseid Vene õigeusu kirikuga. Samuti kavatseb Ukraina avalikustada Venemaaga koostööd teinud usumeeste nimed.

Zelenski sõnul tagatakse nende meetmetega Ukraina vaimne sõltumatus.

Hiljuti korraldasid Ukraina eriteenistused mitu läbiotsimist Vene õigeusu kirikuga seotud Ukraina kloostrite ja muude usurajatiste ruumides.

ISW: Vene väed ei suuda Zaporižžja oblastit täiel määra hoida

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul näitab Vene vägede ümberpaiknemine Zaporižžja oblastis, et Vene väed ei suuda nende jaoks kõiki kriitiliselt tähtsaid piirkondi Ukraina rünnakute vastu kaitsta.

ISW analüütikute hinnangul on eriti märgiline Vene vägede taandumine Pologivi asulast, kuna see asub olulise teede ristumiskoha lähistel. Ilma selleta on Vene vägedel raskem kaitsta Tokmaki Ukraina vasturünnakute eest.

Mõttekoja hinnangul on Vene väejuhatus hinnanud, et nad ei suuda kogu Zaporižžja oblasti rinnet kaitsta ja on välja valinud eelistatumad kohad, kuhu väed koondada. Samas võib tegu olla ka Vene vägede rotatsiooniga ning nendesse asulatesse võidakse paigutada uued üksused.

Ukraina väed on kaudtulega rünnanud Zaporižžja oblastis mitut Vene vägede ja tehnika koondumiskohti.

Vene väed hoiavad samas ISW hinnangul enda reserve Krimmis.

Mõttekoda tõi lisaks esile, et Vene väed jätkavad kaitserajatiste ehitamist Svatove-Kreminna rindejoonel Ida-Ukrainas.

ISW: Lukašenka räägib NATO-ohust, et vältida Ukrainas sõtta minekut

Rahvusvaheline sõjauuringute instituut toob esile, et Valgevene president Aljaksandr Lukašenka pidevad teated NATO tekitatud ohust Valgevene vastu aitab tal vältida Ukraina vastu sõtta minekut.

Lukašenka on süüdistanud NATO riike mitmetes provokatsioonides. Samal ajal kinnitas Valgevene kaitseminister Viktor Hrenin, et riik ei valmistu sõjaks ning Valgevene kaitseb ainult enda territooriumi.

ISW analüütikute hinnangul on Valgevene sedasi loonud inforuumi, mille najal õigustada Valgevene sõdurite püsimist enda riigi piires, kuigi Venemaa sooviks, et riik liituks sõjaga Ukraina vastu.

Ukraina hinnangul on Venemaa sõjas Ukraina vastu kaotanud üle 90 000 sõduri

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 90090 (võrdlus eelmise päevaga +650);

- tankid 2916 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 5883 (+6);

- lennukid 280 (+0);

- kopterid 262 (+1);

- suurtükisüsteemid 1905 (+1);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 210 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 1564 (+2);

- tiibraketid 531 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4464 (+23);

- laevad / paadid 16 (+0);

- eritehnika 163 (+0).

Ukraina väitel kandsid Vene väed suurimaid kaotusi Bahmuti ja Lõmani suunal.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.