Schäuble: me teadsime, aga ei tahtnud tunnistada ühepoolset sõltuvust Venemaast

Wolfgang Schäuble.
Wolfgang Schäuble. Autor/allikas: SCANPIX/imago images/Stefan Zeitz

Teisipäeval täitub Saksa legendaarsel poliitikul Wolfgang Schäublel 50 aastat Saksa parlamendi Bundestagi saadikuks saamisest. ARD Tagesschaule antud intervjuus tunnistas üks mõjukamaid CDU poliitikuid, et Saksa poliitikud teadsid, mida võib kaasa tuua ühepoolne energeetiline sõltuvus Venemaast, aga ei tahtnud seda endale tunnistada.

Septembris 80 aasta juubelit tähistanud Schäuble sai Bundestagi liikmeks 1972. aastal. Ta on olnud ka nii siseminister kui ka rahandusminister. 12. oktoobril 1990. aastal langes ta atentaadi ohvriks, mille järel jäi mees elu lõpuni ratastooli.

Intervjuus Tagesschaule vaatas Schäuble tagasi nii oma poliitikukarjäärile, talle tehtud atentaadikatsele kui ka sellele, mis toimub praegu maailma poliitikas.

Ta ütles, et nii poliitika kui ka maailm on palju muutunud ja eeskätt avaldub see protsesside ja muutuste kiiruses. Ta lisas, et praegu julgeolekupoliitikas toimuv on ka demokraatia stressiproov.

"Kliimamuutused, koroonapandeemia, sõda Ukrainas, drastiliselt kerkinud energiakulud jne on teemad, millega Euroopa demokraatia peab hakkama saama."

Kuid Schäuble ei karda, et demokraatlik süsteem võiks kuidagi eksistentsiaalselt löögi all olla.

"Kriisid on alati ka võimalused," tunnistas Schäuble. Ja lisas, et vaba demokraatia on endiselt vaieldamatult parim valitsemisvorm. Ta kritiseeris neid, kes demokraatias kahtlesid ja viitasid Hiina süsteemi tõhususele.

"Nii Moskva kui ka Hiina diktaatorid kardavad demokraatia atraktiivsust," ütles Schäuble. "Aga me peame näitama, et demokraatia on tõhus ja ka konkurentsivõimeline. See on meie vastutus," ütles CDU poliitik.

Rääkides sõjast Ukrainas, ütles Schäuble, et Ukraina on toonud tohutuid ohvreid, et oma iseseisvust kaitsta ja säilitada. Rääkides võimalikest rahuläbirääkimistest Venemaa ja Vladimir Putiniga, vastas Schäuble, et ühel hetkel saab see sõda läbi ja saabub aeg läbirääkimistest, aga ennekõike tuleb lähtuda Ukraina soovidest.

Aastatel 2005–2009 siseminister ja 2009–2017 rahandusminister olnud Schäuble on juba 2014. aastast kritiseerinud Saksamaa ühepoolset energeetilist sõltuvust Venemaast. Ehk ajast, kui Venemaa vallutas Krimmi poolsaare.

Ta kordas seda ka nüüd: "Me teadsime seda, aga me ei tahtnud seda tunnistada."

Samas tunnistas Schäuble, et on ajas ka ise palju oma tegevusi ümber pidanud hindama. Näiteks tegi ta aastatel 2005–2009 koostööd Venemaa kolleegiga võitluses islamiterrorismi vastu.

"Kuid täna ma mõtlen, kas Groznõi pommitamine Tšetšeenias oli ikka terrorismivastane võitlus," sõnas Schäuble. 

Novembris 1990 ehk kuus nädalat pärast atentaadikatset läheb Wolfgang Schäuble esimesele pressikonverentsile taastusravikliinikus. Autor/allikas: SCANPIX/DPA

Toimetaja: Urmet Kook

Allikas: ARD Tagesschau

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: