Coop Pank pakub oma klientidele näiteks aastaselt tähtajaliselt hoiuselt intressi kaks protsenti. Inbankis ja Holm Bankis on kliendil võimalik aastase hoiuse pealt saada 2,6 protsenti. Mõne aasta taguse nullintressiga võrreldes üsna ohtralt, kuid samades pankades samadel tingimustel raha hoiustades on tegelikult võimalik ka pisut rohkem intressi saada.

Eesti väikepangad on aastaid kasutanud lisahoiuste kaasamiseks kaasamisplatvormi Raisin ja selle Saksamaa portaali weltsparen.de. Kui portaalis näiteks vaadata Coop Panga aastast hoiust, siis seal pakutakse aastase hoiuse intressiks 2,61 protsenti, Inbanki ja Holm Banki aastaselt hoiuselt 2,7 protsenti. Seda on rohkem kui Eestis otse oma klientidele.

Inbanki finantsjuht Marko Varik ütles ERR-ile, et see on tegelikult juhus, et nad praegu Saksa portaalis pangad kõrgemat intressimäära pakuvad, kui Eesti klientidele. "Mingi nädalake-paar tagasi oli see veel teistmoodi," ütles Varik.

Põhjus, miks Inbank Reiseni portaali kasutab, on Variku sõnul seotud olukorraga, et Eesti hoiustajad ei ole aastaid kestnud nullintresside keskkonnas kuigi altid paremaid intressimäärasid otsima ja hoiavad raha nõudmiseni hoiustel suurtes pankades.

Hoiuseid küll leidub, kuid selleks et need ka väikepankadesse jõuaksid, tuleks nende eest pakkuda pankade hinnangul liialt kõrget intressi.

"Hoiused on Eestis olemas, aga nüüd, olles värskeim mängija turul, on keerulisem meelitada seda raha enda juurde. See hinnavahe, mis tuleb pakkuda, on oluliselt suurem," märkis Varik.

Coop Pank ütleb, et just paindlikkus on põhjus, miks pank raha Saksamaa hoiustajatelt kaasab.

"Siin on väga selgelt intressiga juhitav see. Kui on vaja, paned atraktiivse intressi, raha kohe nagu kohinal tuleb ja kui vaja ei ole, siis paned kinni, ilma et oleks kliendi solvamist. Kohapealse kliendiga on see asi, et peame teda teenindama. Meil on missioon kliendi ees. Saksa investori ees meil missiooni ei ole. Kui meil raha vaja ei ole, me paneme nullintressi ja kogu lugu," ütles Coop Panga finantsjuht Paavo Truu ERR-ile.

Kuigi ka Eestist oleks intressimäära varieerimisega võimalik vajadusel rohkem hoiuseid kaasata, ei soovi pangad just klientide pettumise hirmus nii käituda, ütleb ka Inbank.

"Me ei soovi oma avalikku pakkumist Eestis liiga tihti muuta, et mitte tekitada segadust hoiustajas, kes on eile, üleeile, kaks nädalat tagasi teinud hoiuseid," rääkis Varik.

"Kui ma Eestis hoiusepakkumisega teeksin sellise liigutuse, et tõstan täna intressi üles, hoian seda seal kaks päeva, võib-olla siis toon alla tagasi, mõni klient võib natukene nördinud olla sellest. Ta tahtis ka hoiustada, ta ei jõudnud," lisas Varik.

Panga poolt vaadates vahendusplatvormi kaudu tehtud hoius kuidagi erinev tavahoiusest ei ole. Sellele rakendub ka tagatisfondi kaitse.

Coop Pank ütleb, et panga 1,4 miljardist eurost hoiustest on Reiseni kaudu võetud umbes 200 miljonit.

Inbanki finantsjuht ütles, et ei ole kindel, kas saab börsireeglite tõttu platvormilt kaasatud hoiuse mahu öelda, kuid panga majandusaasta aruande kohaselt on 618 miljonist eurost hoiustest 60,3 miljonit eurot kaasatud Eestist. Võrdluseks Saksamaalt on kaasatud 265 ja Poolast 251 miljoni euro ulatuses hoiuseid.

Finantsinspektsioon näeb ohte

Eesti finantsinspektsioon ütleb, et hoiustamisel platvormidest liialt sõltumine võib endas mõningaid riske kanda. "Finantsinspektsioon jälgib tähelepanelikult, kuidas pangad likviidsust juhivad, et pankadel oleks piisavalt vara oma kohustuste täitmiseks," ütles finantsinspektsiooni pressiesindaja Kaisa Gabral.

"Finantsinspektsioon on ka oma tugevusanalüüsides ehk stressitestides arvestanud, et platvormide kaudu kaasatavad hoiused võivad olla heitlikud. Finantsinspektsioon on juhtinud tähelepanu ka sellele, et platvormide kaudu hoiuste kaasamisel võib esineda erinevaid tõrkeid. Samas on platvormide kaudu kaasatavad hoiused pankadele võimaluseks riske hajutada ja alternatiiviks likviidsuse juhtimisel," lisas Gabral.