Juba esimesel nädalal, kui Ukrainas algas sõda, andis Rahvusvaheline Olümpiakomitee ehk ROK rahvusvahelistele alaliitudele soovituse mitte lubada Venemaa ja Valgevene sportlastel oma võistlustel osaleda. Enamik alaliite käitus vastavalt, pea kümne kuu jooksul on Vene ja Valgevene sportlaseid võistlemas näha saanud vaid üksikutel aladel, näiteks tennises ja autospordis.

Nüüd teatas ROK-i president Thomas Bach, et ROK peab tegelema küsimusega, kuidas saada kahe riigi sportlased tagasi rahvusvahelisele areenile ning võistlema 2024. aasta Pariisi suveolümpial. Eesti Olümpiakomitee peasekretäri Siim Suklese sõnul jääb Eesti seisukoht samaks – küsimusega saab tegelema hakata siis, kui Ukrainas on sõjategevus lõppenud. 

"Tegemist on ju maailma ühe suurima organisatsiooni presidendi ja juhiga. Ja see ongi väga selgelt poliitiline, teistpidi spordipoliitiline ehk ta peabki leidma ju viie kontinendi olümpiakomiteega kesktee. Ja veelkord, et kui Euroopas kuskil 30 riiki saab aru, et see sõda on õudne ja nendel venelastel ja valgevenelastel ei ole pääsu sporti, siis ma arvan ülejäänud 150 riiki seda niimoodi ei tunneta ja suurem osa ei saa arugi, mis konflikt on ja arvavad, et see on kahe slaaviriigi omavaheline konflikt," rääkis Sukles.

Bach tegi oma seisukoha teatavaks peale ROK-i hiljutist koosolekut, kus osales vaid kolm suurriiki. USA, Hiina ja Venemaa ise. Nii Sukles kui spordiajakirjanik Jaan Martinson leiavad, et lisaks majanduslikele ja poliitilistele põhjustele, võib üheks ROK-i seisukoha muutuse põhjuseks olla võistluste sportlik tase, mis pole Venemaa sportlaste puudumisel enam endine.

"Räägitakse, et asja taga olevat ameeriklased, kes jõuliselt suruvad ühelt poolt sõda Ukrainas, abistavad ukrainlasi, et tahavad uued patriot-raketid sinna saata ja kõik. Teisalt just selline kummaline ettepanek, et venelased võiks maailma sporti tagasi tuua. Tundub, et siin mingil määral maksab raha. Et ma ei tea, kui tulevad olümpiamängud Pariisis, venelased ei võistle, ameeriklastel ei ole end kellegagi võrrelda. Eluaeg on käinud sõda spordis Venemaa ja USA vahel. See võib viia neilt raha minema, vaatajaid minema," ütles Martinson.

Aasia olümpiakomitee käis välja aga idee, et venelased ja valgevenelased võiksid Pariisi olümpiale kvalifitseerumiseks osaleda nende regiooni võistlustel. ROK peaks otsuse tegema lähinädalatel, sest olümpiakohtade jagamine mõnel alal juba käib. Kuid tuleb rõhutada, et kvalifikatsioonivõistluste korraldajad on siiski rahvusvahelised alaliidud, ROK on soovituste andja rollis.

"Kui rahvusvaheline kergejõustikuliit ütleb, et nemad ei lase neid kvalifikatsioonivõistlustele, siis neil ei ole võimalus minna Pariisi mängudele. Kui me vaatame laiemalt Pariisi olümpiakava, siis on tegelikult kolm varianti. Venelased on kõikidel aladel 100 protsenti peal, teine variant, et venelased ei ole ühelgi alal peal ja siis hübriid on vastavalt sellele, kui nõrgad on olnud rahvusvahelised alaliidud ehk kes on lasknud kvalifikatsioonivõistlustele vene ja valgevene sportlasi, siis nendel aladel on nad võistlustel peal," rääkis Sukles.

Martinsoni sõnul on oluline, et võimalikult paljud riigid ja alaliidud oleksid üksmeelel. "Me peame olema sõnakad lootuses, et maailm võtab meid kuulda. Kui me räägime praegu boikotist Pariisi olümpiamängudel, siis me ei saa seda teha Põhjamaad pluss Skandinaavia. See ei maksa midagi. See tähendab maailma mõistes me oleme teisejärgu seltskond," ütles ta.