Pikalt on spekuleeritud sel teemal, kas Vene vägedega võivad rünnakus Ukraina vastu liituda ka Valgevene relvajõud ning sellised oletused said hoogu, kui Venemaa president Vladimir Putin külastas selle nädala alguses Minskit. Maasika sõnul näitab Putini visiit küll seda, et sissetung ei lähe hästi, kuid sellest ei tasu järeldada, et Valgevene väed sõjategevusega otseselt liituks ja sealt tuleks järgmine rünnak Kiievi peale.

"See on tõsi, et see Venemaa president on käinud Valgevenes siis, kui midagi on tõsiselt lahti. See kehtib ka vist selle käigu kohta. /.../ Ükski sõjandusanalüütik ei näe, et Valgevene sõjavägi oleks lahingusse astumiseks valmis. Valgevene ühiskonnas ja ka sõjaväelaste hulgas on see sõda väga ebapopulaarne. Mida (Venemaa) teha saab, on tuua Valgevenesse rohkem relvastust ja väeosi, et sealt Ukrainat ähvarada. Aga Kiievi peale rünnakut sealt nähtavas tulevikus kindlasti ei tule," lausus ta.

Maasika sõnul võib lähiajal uue pealetungi Kiievile üldse välistada.

"Seda sõda valmistati ette kolm-neli kuud. Praegu sellelaadseid ettevalmistusi ei paista. Järgmise aasta alguses Kiievi peale tulek on ikkagi äärmiselt vähetõenäoline," ütles suursaadik.

Maasika sõnul on ukrainlased ka praeguses olukorras, kus Venemaa rünnakud elektri- ja soojustaristu pihta sunnivad neid pikalt elektri ja toasoojata olema, säilitanud optimismi ning küsitluste järgi vaatab 82 protsenti ukrainlastest järgmisesse aastasse optimistlikult.

"Kiievis on piirkondi, kus ööpäev läbi ei pruugi olla elektrit. Sellega on inimesed siiani väga hästi toime tulnud. Ükski uuring ei näita, et inimeste meeleolu langeks, lisaks pole hakatud riigist lahkuma. /.../ Inimene on kohutavalt kohanemisvõimeline loom. Ja seda näeb ka Ukraina linnade ja ka Kiievi tänavatel," lausus ta.

Maasika sõnul suudab Ukraina purustatud taristut päris jõudsalt taastada, vaatamata üha uutele rünnakutele.

"Ukrainalased on hakanud oma alajaamu palju paremini kaitsma, paigutanud õhukaitset ümber. Nad saanud abiks päris palju vajalikku tehnikat. Euroopa Liidu võrguettevõtted on avanud rohkem elektrieksporti Ukrainasse. Siis tuleb järgmine (Vene vägede) rünnak ja peab jälle kuskilt lappima hakkama," lausus Maasikas.

Maasika sõnul on ülioluline, et Euroopa Liidu liikmesriigid jõudsid 18 miljardi euro suuruses Ukraina abipaketis kokkuleppele. Tegu on täpselt selle summaga, mida Ukraina euroliidult palus, et järgmise aasta eelarvedefitsiiti katta. Näiteks sel sõja-aastal on Ukraina eelarvedefitsiit 50 protsenti.

"See on esimene pikaajaline rahastamise otsus ja esimesed maksed tulevad jaanuaris," ütles Maasikas.