Vaiknemets: tugevaid argumente, et Covid on uudne ja ohtlik, enam ei ole
Nüüd, kui on teada, et koroonaravim saabub lõpuks Eesti apteekidesse, pole enam jäänud tugevaid argumente, et defineerida Covidit uudse ja ohtliku nakkushaigusena, ütles ERR-ile terviseameti tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna juht Ragnar Vaiknemets.
Eestisse on jõudnud 4000 pakki koroonaravimit Paxlovid ning haigekassas käib töö selle nimel, et ravim võimalikult kiiresti ka apteekidesse jõuaks.
See peaks olema viimane samm, et edaspidi enam ei käsitletaks Covidit uudse ja ohtliku nakkushaigusena ning et selle vastu võitlemiseks ei peaks kasutama erimeetmeid, näiteks liikumispiiranguid või maskikohustust. Soome võttis vastava otsuse vastu teisipäeval, Eestis aga oodatakse veel WHO ehk maailma tervishoiuorganisatsiooni jaanuari lõpus antavat hinnangut, ütles Vaiknemets.
Vaiknemetsa sõnul on samas ka Eesti praegune praktika pigem selline, et Covidit enam uudse ja ohtliku nakkushaigusena ei käsitleta.
"Kui vaadata argumente, siis tugevaid argumente defineerida Covidit uudse ja ohtliku nakkushaigusena enam ei ole. Kui Covidi ravimid tulevad, mis on kättesaadavad ja on suukaudsed, siis põhimõtteliselt ei ole enam argumente, sest haigus on mitu aastat olemas olnud, immuunsus on rahval tekkinud – viimase Tartu Ülikooli seireuuringu järgi on 91 protsendil Eesti rahval antikehad olemas, mis on väga kõrge, kuid muu arenenud maailmaga, nagu näiteks Inglismaa, pigem madal. Ja viimane prevaleeriv tüvi, omikron, ei ole hullem kui eelmised ja ei põhjusta enam massilisi hospitaliseerimisi just intensiivravi vaates," lausus Vaiknemets.
"Kui vaadata praegust olukorda, siis me ei kasuta ühtki NETS-i (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus) meedet, meil ei ole ühtegi piirangut, nii et me reaalelus ei käsitle enam seda kui ohtlikku ja uudset nakkushaigust. Pigem on asi seaduse tõlgendamises, mida ei ole seni veel tehtud, sest ühtegi piirangut NETS-i alusel pole vaja olnud teha. Kui peaks olema vaja piiranguid, siis hinnatakse esiteks proportsionaalsust olukorraga ja kas see vastab NETS-i kirjeldusele," lisas ta.
Vaiknemetsa sõnul näitab samas statistika, et haigestumiste arv ja haiglaravi vajadus on samal tasemel kui aasta tagasi.
"Kui vaatame üldse viirusnakkuste hooaega, siis on olukord üsna keeruline – definitsioonist sõltumata on tegu nakkushaiguste vaates raske olukorraga, kus Covid levib ikka väga hästi ja viib haiglasse inimesi. Tänase seisuga on haiglates 290 inimest. Ja arvestama peab ka grippi nakatumisega – see on pea sama tõsise haiguspildiga ja viib samuti haiglasse inimesi, mis annab koormust. Kui paneme need kaks asja kokku, siis tervishoiuressursi seisukohast on seis hädaolukorra ohu vääriline, mis meil praegu kehtestatud ka on," lausus Vaiknemets.
Vaiknemetsa sõnul oodatakse ära WHO hinnang ja siis arutavad asja Eesti eksperdid.
"Me vaatame seda sageli koos sotsiaalministeeriumi ja teadusnõukojaga, üksi neid otsuseid ei tee. Prevaleeriv suunis, mida me ootame, on WHO poolt, kes kohtub jaanuari lõpus, et arutada, kas Covidit jätkuvalt käsitleda rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorrana või mitte. See on see koht, kus saame ka öelda, mis see meile tähendab. /.../ Me liigume samas suunas nagu Soome, mis tegi teisipäeval otsuse, et koroonaviirust tuleb ravida nagu teisi hingamisteede infektsioone ja koroonaviiruse kohta pole enam vaja erijuhiseid," lausus ta.
Ümberdefineerimise kohta märkis ta, et seal jääb lõplik sõna sotsiaalministeeriumile.
"See toetub eksperthinnangutele, kas tegemist on hetkel eriti ohtliku nakkushaigusega. Tervisamet, teadusnõukoja eksperdid, kes oskavad värskemate uuringutega hinnangu anda, mis haigusega tegu on. Ja päeva lõpuks sotsiaalministeerium, kes on seaduse looja. Sis võetaksegi arvesse needsamad eksperthinnangud ja olukord ja prognoos ja siis ma usun, tulebki seesama tõlgendus (et tugevaid argumente enam pole)," lausus Vaiknemets.
Piiranguid ei saaks tõenäoliselt enam ka praegu koroonaviiruse levikule tuginedes kehtestada, märkis ta.
"Praegu, isegi kui tahaksime teha piiranguid, siis näeme, et see alusargument, et Covid on uus ja ohtlik nakkushaigus, võib nõrgaks jääda. Kui kõik need argumendid sinna kõrvale panna alates ravist ja lõpetades rahvaimmuunsusega, siis ka mina ei näe seda sellisena," lausus Vaiknemets.