Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp ütles, et makseraskused algasid sellest kui valdade ühinemislepingusse kirjutati mitu investeerimisobjekti, millest osa rahastati vallaeelarvest, Suure-Jaani tervisekoja ehitamiseks võeti aga laenu.

"Hinnanguliselt on see kusagil pooleteise miljoni juures aasta kohta järgnevad viis aastat ehk siis selle perioodi jooksul 7,5 miljonit. Nüüd tuleb otsida lahendusi ilmselt laenukoormuse vähendamiseks, sest see on umbes 60 protsendi ligi," ütles Tölp.

Volikogu poolt veel kinnitamata 2023. aasta eelarvekava on tasakaalus, kuid tasakaalu jääb see ainult siis, kui õnnestub pankadelt laenude maksepuhkust saada.

Volikogu esimees Aino Viinapuu ütles, et osa vallavara ja hooneid tuleb maha müüa ja loobuda mõnest teenusest. Hiljuti käis ta rahandsuministeeriumis vallale saneerimistoetust küsimas.

"Praegu sellist fondi ministeeriumil ei ole ja tõenäoliselt ka ei tule. Anti selge sõnum, et tuleb ise hakkama saada," ütles Viinapuu.

Volikogu opositsioonijuht Priit Toobal (Keskerakond) leiab, et alustada tuleks valla koolivõrgu koomaletõmbamisest.

"Suure-Jaani kooli väikestest õppekohtadest tuleb loobuda. Ja mina arvan et Lahmuse kooli sellisel kujul pidada pole võimalik," sõnas Toobal.

Samuti tuleb Toobali hinnangul loobuda Suure-Jaani kooli gümnaasiumiosast.

"Kui riigi poliitika on see, et riik peab üleval gümnaasiume ja seal õppekoha eest omavalitsused maksma ei pea, Viljandis on see riigigümnaasium olemas, miks siis meie omavalitsus peab veel üht täiendavat gümnaasiumi, kui järgmine gümnaasium on 20 kilomeetri kaugusel," lausus Toobal.

Aino Viinapuu ütles, et kõik variandid on võimalikud. "Meil ei ole täna ühtegi kohta, mille kohta ma saaks öelda, et ei tule kõne alla. Absoluutselt kõik peame üle vaatama, koolihoonetes on meil ühtlasi lasteaiad, raamatukogud, muud teenused. Kõike peame tervikuna vaatama," rääkis Viinapuu.